K, 6.07.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Eesti pornokuninga lugu, metsavendlus ja kalaraamat kirjutatakse filmiks

Tiit Tuumalu
, kultuuritoimetuse vanemtoimetaja
Eesti pornokuninga lugu, metsavendlus ja kalaraamat kirjutatakse filmiks
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Fotostuudio Édition Ned de Baggo / Mon Repo, repro ajakirjast Nauding (1931, jaanuar).
Fotostuudio Édition Ned de Baggo / Mon Repo, repro ajakirjast Nauding (1931, jaanuar). Foto: Repro

Eesti Filmi Instituut otsustas toetada kolme pika mängufilmi stsenaariumi kirjutamist.

«Baggo» on sünopsise järgi lugu noorest vabameelsest baltisakslasest Ned Baggost, kes ehitab 1920. aastatel Eestis üles eduka üleeuroopalise äri ja leiab armastuse. Taevas Baggo pea kohal ei jää aga pilvituks, kui tema püüdlused rikkusele ja õnnele põrkuvad vastu seadusi ja üldisi moraalinorme. Algab ennenägematu kassi ja hiire mäng, kuhu on segatud kõrgeim poliitika ja madalaimad kired.

Film põhineb reaalsel isikul. Eesti kodanik Ned Baggo tegi 1920-1930ndatel toonasest vaatevinklist pornograafilisi fotosid ja levitas neid üle terve Euroopa, põhjustades rahvusvahelise skandaali. Eesti politsei üritas aastaid Baggo tegevusele piiri panna, sealhulgas teda Kihnu saarele «asumisele» saates, aga erilise tulemuseta.

«Sellest peaks tulema seikluslik kelmidraama vähetuntud mehest, kes oli oma ajast ees,» ütles projekti esitanud Helen Vinogradov. Stsenaristideks on ajaloolased Mari-Leen Tammela ja Liina Laks, kes on Baggo elu arhiiviallikate põhjal uurinud. Taotluse taga seisab stuudio Vincent Films. Koos filmiga on kavas teha ka seriaal.

Toetussumma 1900 eurot.

«Metsavend» on sünopsise järgi lugu metsavennast, keda on õhutatud kätte maksma ülekohtu eest, kuid kes saab afäärist teada ja legaliseerub pettunult. Metsast väljatulek viib ta lahku oma naisest, kes soovib meest näha kangelasena. Pääsemaks tagasi pere juurde, peab metsavend võitma oma konkurenti - NKVD majorit. 

Stsenaristiks ja režissööriks on Andrus Tuisk, kelle kontos on varasemast mängufilm «Pangarööv», taotluse esitas suudio Tuisk Film Productions.

1940ndate teisel poolel aset leidev lugu tõukub osaliselt autori enda metsavennast vanaisaga sündinust. «See oli aeg, kui sõbra ja vaenlase piir omaenese rahva seas oli järsku väga hägune,» selgitas Tuisk, kelle sõnul peaks sellest tulema segu põnevusfilmist, armastusfilmist ja draamast.

Toetussumma on 2100 eurot.

«Vee peal» on sünopsise järgi südamlik ja tragikoomiline sissevaade ühe varaküpse, teismelise poisslapse maailma, mille kulissideks on Nõukogude impeeriumi surmakrambid Eesti provintsilinnakeses, «suure juhi» Brežnevi surma-aastal.

Lugu põhineb Olavi Ruitlase tänavu ilmunud menukal romaanil, mis räägib sellest, kuidas autor teismelisena koos vanade kalameestega õngitsemas käis.

«Ruitlasel on õnnestunud ühendada tagahoovilik tüübigalerii ja «Kevade» tundlikkus,» ütlesid projekti esitanud produtsendid Marju Lepp ja Manfred Vainokivi.

Stsenaristiks on Ruitlane ise koos Hardi Volmeriga, viimasest saaks ka filmi režissöör. Taotluse taga seisab stuudio Filmivabrik.

Toetussumma on 3500 eurot.

Kokku kandideeris stsenaariumitoetusele 16 projekti. Stsenaariumitoetus on alles esimene samm filmi suunas ega garanteeri veel, et selle pälvinud projektist tulevikus linateos saab.

Tagasi üles