Sisukord
Eesti
Postimees
Autovaras. Foto on illustratiivne. FOTO: SCANPIX

Uute autode varastamine on lihtsam kui eales varem

7 min lugemist

Supermarketi kassasabas oodates võib selja taga seista inimene, kes parasjagu võimendab sinu autovõtme signaali, et tema sõber su sõidukiga parklast lahkuda saaks – just nii tegutsevad uue põlvkonna autovargad, kelle jaoks on bisnis hõlpsam kui kunagi varem.

Teisipäeva öösel varastati Harjumaal Laagri alevikus maja juurest järjekordne BMW X5 maastur. Viimastel nädalatel on Lõuna-Eestis varastatud kolm hinnalist sõiduautot koguväärtuses rohkem kui 100 000 eurot. Politsei kahtlustab, et kuriteod on toime pannud rahvusvaheline organiseeritud grupeering, arvatavasti lätlastest või leedulastest autovargad.

Oktoobri lõpus tabas politsei Leedust pärit autovargad. Uurides nendega kaasas olnud tööriistu, hakkas korrakaitsjatele silma vidin, mida nemad hakkasid hüüdma «kausiks». Tegu on seadmega, mis pikendab elektroonilise autovõtme signaali nii palju, et ka mitmesaja meetri kaugusel parklas seisva auto uksed avanevad ja mootor käivitub. Ühte sellist seadet uuritakse praegu Tartus ekspertiisis. Seadmeid hangitakse n-ö mustalt turult või veebist, kus vähemalt ühel saidil küsitakse vahendi eest üle 9000 euro.

FOTO: Liis Treimann

Teine näide. Inimene läheb koju, asetab oma autovõtmed välisukse lähedale riiulile või jäävad need näiteks jope taskusse.

«Pätid teavad seda väga hästi. Nad panevad «kausi» ehk seadme, mis otsib raadiosignaale, inimese välisukse taha ja «kauss» otsib üles nutivõtme signaali. Nutivõti annab signaali umbes meetri-pooleteise kaugusele,» rääkis Põhja prefektuuri varavastaste kuritegude talituse juht Toomas Jervson.

«Tööjaotus on selline, et üks mees istub parklas ja teine on signaalivõimendiga ukse taga. Tema teeb autouksed lahti ning teine mees vajutab sõidukis nuppu, ja sõit võib alata. Aega võtab see täpselt sekundi.»

Kuidas nad seda teevad?

Jervsoni sõnul näitasid Läti kolleegid talle videot, kus autovarastest pätid on supermarketis kassajärjekorras.

«Mees seisab lihtsalt sinu kõrval ja «kauss» on endal põues. Tavaliselt ei ole ka parklas seisev auto poest kaugemal kui 100–200 meetrit. Teine mees on parklas, tema istub juba sinu autosse ja sõidab minema. Esimene mees ostab lihtsalt kohukese ja lahkub,» kirjeldas ta.

Signaalivõimendi – uue põlvkonna seade, mis suudab võimendada nutika autovõtme signaali ja käivitada ka auto distantsilt. Foto: FOTO: Ekraanitõmmis

«Risk on niivõrd väike. Kui see toimib ja uksed lähevad lahti ning sõidukil täiendavat käivitustõket pole, siis käivitub auto sada protsenti. Kõik. Pole mingit muret, et peab veel sõidukit käivitama hakkama,» ütles kogenud politseinik.

N-ö poesüsteemi kasutavad reeglina ainult kohalikud kurikaelad, kuna pärast vargust on vaja sõiduk kiiresti hoiukohta «jahtuma» viia ehk see liigsete tunnistajate silme alt ära kaotada. Öösel kellegi aiast autot varastades jõuab sellega üle Eesti piiri sõita.

Eestist ärandatud kallis sõiduk viiakse tavaliselt kiiresti Leetu, kus selle VIN-kood ja dokumendid võltsitakse. Seejärel ootavad autoturud idas: Valgevenes, Usbekistanis ja mujal Aasia riikides.

«Leedu vargad on osa kuritegelikust grupeeringust – kurjategijad on ostnud omale tuhandeid eurosid maksvad tööriistad, neil on inimesed, kes hangivad autodele dokumendid, viivad autod Leedust või Lätist välja ja lõpuks müüvad maha,» kirjeldas Jervson.

Kurjategijad ihaldavad politseiniku sõnul kalleid maastureid – eelistatuimad on Porsche Cayenne’id, Lexuse maasturid, Range Roverid, BMW mudelid X5 ja X6 ning Toyota Land Cruiserid.

«Ma ei taha Leedu autovarastele kaasa tunda, aga ega nende elu pole ka lihtne: mõni mees otsib siin kuu aega saaki, magab ja sööb autos kütusepaakide vahel. Nad ei tohi ühtegi elektroonilist jälge maha jätta. Kaameratesse jäämine on neile vastunäidustatud,» lausus korrakaitsja.

Autovarga tööriistakott

Kuigi kurjategijad järjepidevalt investeerivad ja arendavad oma vahendeid, ei ole kuhugi kadunud ka klassikalised muukimisvahendid ja erinevad elektroonilised seadmed.

  • Nii vanemate autode uste kui ka süüteluku muukimiseks (käsitöö, ise treitud).

    Muukimisvahendid

  • Vaja ainult omavaheliseks suhtluseks, telefone ei kasutata.

    Raadiosaatjad

  • Puldist keskluku maha võtmisel kopeerivad vargad signaali. Kui omanik auto juurest ära läks, siis «taasesitati» kopeeritud signaal ja auto uksed avanesid.

    Kaugjuhtimispuldi kodeerija

  • Summutab GSM-sidet või GPSi kasutava positsioneerimis- või valveseadme levi kuniks vargad seadmed eemaldavad.

    Segaja

  • Sellega leiab üles nii elektroonilised autovõtmed kui ka autole lisatud jälgimisseadmeid.

    Elektrisignaalide («lutika») otsija

  • Otsa pannakse kruvi, tõmmits tõmbab ukseluku südamiku ukse seest välja ja ukse saab lahti keerata.

    Tõmmits

Sõiduki käivitamise seade – vanemate BMWde puhul lõhkus varas ukseluku ja autosse sisse saanuna ühendas ta auto ajuga pildil oleva seadme. Süüteluku lõhkumise järel sai auto käivitada kasvõi kruvikeerajaga. FOTO: Liis Treimann

Jervson nentis, et aeg, mil autode lukustussüsteemid olid veel turvalised, hakkab mööda saama. Uute nutikate masinate ärandamine on kergem kui nõukogude ajal valmistatud Žigulide puhul. «Võtme mõte on ära kadunud,» lausus ta. «Kui sul on ikkagi ukse taga 60 000 – 80 000 eurot maksev auto, siis see läheb sekundiga ära,» märkis Jervson.

1990. aastate esimesel poolel muugiti autodesse sisuliselt kruvikeerajaga. Kui varas oli autosse saanud, tuli järgmine mure – kuidagi tuli jagu saada süütelukust ning ka sõiduk käima saada. Sama kümnendi lõpu poole tulid turule teise põlvkonna immobilaiserid, kus auto võti oli juba tehasest immobilaiseriga varustatud.

«Esialgu oli selliseid autosid keerulisem varastada, aga läksid mõned aastad aega ja nad mõtlesid välja, kuidas immobilaiserist mööda minna. Siiski nõudis toonase immobilaiseriga varustatud auto käivitamine aega – tuli lahti lõhkuda auto ukselukk ning seejärel ka süütelukk, et autot käivitada. Seega päris nii ei olnud, et uks lahti ja minek,» selgitas Põhja prefektuuri varavastaste kuritegude talituse juht.

Möödusid veel aastad ja turule tulid nn nutikad ehk targad autovõtmed. Sellise võtme tunneb auto mõne meetri kauguselt ära ja teeb ise uksed lahti. Sellisel juhul ei pea autosse saamiseks kaugjuhtimispuldil enam ühtegi nuppu vajutama.

«Sedasama toredat nutivõtit või tarka võtit, mille auto juba eemalt ära tunneb, nimetan mina täna kurjajuureks,» lausus Jervson.

«Kui ma kunagi ütlesin, et Mercedest lihtsalt ei saa ärandada, et jube turvaline on, siis selliste nutilahendustega, kus võti tunneb ise ära nii ukse lukustussüsteemi kui ka kogu auto n-ö aju, on see taas väga ebaturvaline.»

Lahendus oleks Jervsoni sõnul lihtne: nutikate võtmetega autodele tuleks lisada täiendav lisatõke, näiteks lisaimmobilaiser. Ka autosalongid pakuvad erinevaid turvasüsteeme, kuid sellega kaob juhi jaoks paratamatult praegune mugavus.

«Mina soovitan esmalt ikkagi margiesindusest uurida, kas neil on pakkuda mingit käivitamistõket, et auto ei avaneks ega käivituks ainult tehasest kaasa pandud signaaliga,» soovitas Jervson. Täiendav kaitse võib maksma minna sadu eurosid.

Odavam ja lihtsam lahendus on autovõtit mitte hoida kodus ukse kõrval, vaid näiteks toas. «Siis ei saa see seade võtme signaali kätte, aga garanteeritud see pole. Mõni ütleb, et pane fooliumpaber ümber võtme, aga kindlam on juba garaaži parkida.»

Nutivõti kui kurjajuur

Teisalt võikski võimaluse korral piirata autole ligipääsu – näiteks hoida sõidukit lukustatud garaažis või aias. Samas ei anna seegi täielikku garantiid.

«Viimase varguse puhul tehti lukus aed lihtsalt lahti ja paar minutit hiljem sõideti ikkagi minema,» tõdes Jervson.

NIPPE VARGA EEST HOIDUMISEKS
  • Paigalda autole lisaimmobilaiser või muu täiendav tõke auto käivitamiseks.

  • Ära hoia autovõtmeid välisukse läheduses.

  • Pargi sõiduk garaaži.

  • Ära hoia autos parkla või aiavärava pulte jm võtmeid.

«Veel üks oluline asi, millele inimesed mõtlema peavad: garaaži või tõkkepuu pult on ju tavaliselt autos sees. Vaatasime siin ühte videot... Pätt esimese asjana tuleb autosse, saab ukse lahti, võtab puldi, avab parkla värava ja läinud ta ongi. Ükskord oli meestel kerge paanika – kujutad ette, autos ei olnudki pulti, täitsa häda! Neil läks kümme minutit kauem aega, ja iga minut suurendab tõenäosust vahele jääda.»

Sõiduautode vargused on üldjoontes olnud väga tugevas languses – 2005. aastal uuris politsei 882 sõidukivarguse juhtumit, tänavu kümne kuuga on vargusi olnud 274. Kallite autode vargusi on tänavu ligikaudu paarikümne ringis, kuid päris viimasel ajal on kallite autode vargused taas hoogustunud.

Mootorsõiduki vargused ja omavolilised kasutamised

«Nad (lätlastest ja leedulastest kurikaelad – toim) tulevad ühekorraga. On märgata, et jäljetult kaovad just kallid sõidukid,» selgitas Jervson. Siinsed kohalikud autovargad, kellel on kallite autode varastamiseks vajalikud tehnilised vidinad, vaatavad pigem Skandinaavia või Saksamaa poole.

Politsei jaoks on Jervsoni sõnul kõige tähtsam ennetustegevus ja pättide kohta informatsiooni jagamine nii lähinaabrite kui ka teiste prefektuuridega.

«Kui me seda ei teeks, siis nad tulevad ja võtavad päevas kolm–neli autot. Meie jaoks on halb juba see, kui kuus on läinud neli–viis kallist sõidukit üle Eesti. Ning kui igaüks vaataks ainult oma piirkonda, siis ilmselt oleks meil siin juba kuri karjas.»

Autovargad tuleb Jervsoni hinnangul n-ö vaeseks menetleda ehk kuritegelikul teel saadud vara ja kallid töövahendid neilt ära võtta.

«Suur vend» avab teises osariigis autouksed

Tulevikusuund on kõike muud kui lihtne: uutesse autodesse ehitatud navigatsiooniseadmed võimaldavad näiteks USAs vastavat teenust kasutades kesklukku avada satelliitside kaudu.

Kanal 2 telesarja «Kaks kanget Ameerikas» hiljutises osas näis muljetavaldav, kuidas Teet Margna ja Kristjan Jõekalda, olles unustanud võtmed oma renditud Chevrolet’ maasturisse, helistasid rendifirmasse ja sõiduki uksed lihtsalt avati tuhandete kilomeetrite kauguselt läbi satelliidi.

Ameerika Autoteeninduse OÜ juhataja Rasmus Schneider ütles, et Eestis selline asi praegu võimalik pole. «See on puhtalt ühe tootja, General Motorsi väljaehitatud infrastruktuur. Telekomifirmadega on USAs sõlmitud leping, millega pakutakse teenust nimega OnStar. Sisuliselt on autodesse sisse ehitatud täiendav sideühendus,» selgitas ta.

Esiteks on auto Schneideri selgitusel niimoodi ühendatud, et kui juhtub näiteks avarii, siis saadab sõiduk automaatselt päästeteenistustele auto koordinaadid. «Teisalt on seal taga ka tõesti inimese abi. Autos on peegli kõrval hädaabinupp ja kui seda vajutad, siis saad kellegagi ühendust võtta,» lausus ta.

«Ilmselt saab selle kaudu ka mingi «suur vend» neid autosid väga hästi jälgida,» nentis Schneider.

Auto keskluku avamine tuhandete kilomeetrite kauguselt pole tema arvates mingi imeasi. «Kui autos on telefonist targem kompuuter ja kui selle auto VIN-kood on teada ning on mingisugune andmebaas, kelle käes see auto parasjagu on, siis saab tõesti anda teatud limiteeritud käske.»

Auto käivitamisse Schneider distantsilt veel ei usu. «Selleks on juba vaja mingitest füüsilistest tõketest mööda minna. Auto käivitamine on rohkem fantaasiavallast.»

Eestis ei saa süsteemi kasutada juba sellepärast, et USAs on teine mobiilisagedus. «Ilmselt on seal sellised blokeeringud, et rahvusvahelisi kõnesid see teha ei võimalda. Vaevalt General Motors seda Euroopas pakkuma hakkab, Cadillac lubas siit üldse ära minna. Euroopas on nii palju riike ja nii palju erinevat seadusandlust. USAs on kõik hästi lihtne. Siin on see mõeldamatu, inimesed reisivad ühest riigist teise,» lisas Schneider.

Kuid kas autosse ehitatud navigatsioonisüsteemid võivad muutuda samamoodi ahvatluseks pättidele? «Muidugi, see on elektroonika, ja kõik, mis on elektroonika ja IT-valdkond, võib muutuda ohuks,» leidis Põhja prefektuuri varavastaste kuritegude talituse juht Toomas Jervson.

Kui autoteenindustel saab olema võimalus avada sõidukite uksi, siis kaugel need pätidki on, usub politseinik. «See on aja küsimus, millal selleni jõutakse.»

10.12.2015 12.12.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto