Sisukord
Päevakomm
Postimees
27.02.2020
Eesti ravi- ja riigiasutused on koroonaviiruseks valmis Eesti Vox populi: kas koroonaviirus hirmutab? Eestlane Tenerifel: mingit viirusepaanikat pole Valitsus lükkas hoolduskindlustusmaksu idee laualt sahtlisse (1) Talv jõudis lõpuks Eestisse Majandus Linnahallile ulatasid abikäe üleaedsed Walt Disney juht astus ootamatult tagasi Välismaa Ajajoon: kuidas Covid-19 Hiinast maailma levis KOHALIK VAADE. Itaaliat räsib viirusega samavõrra hirm ja valeinfo Ukraina ülemraada spiiker: valimisi ei saa pidada ajutiselt okupeeritud aladel Kara-Murza andis FBI kohtusse India usutüli muutus erakordselt veriseks Arvamus Juhtkiri: nii ei saa rallit sõita Marti Aavik: viirus ja vändaga raadio Raul Rikk: kelle tehnoloogiast sõltume? Loretta Kruusimäe: puue kui praktiline takistus armastusele Sergei Metlev: sinimustvalge defitsiit 14 välisministrit: kodusõja lõpetab vaid kokkulepe Erkki Koort: miljon põgenikku Sindi kandis Meie Eesti Maaja Vadi: halb juhtimine toob vinduva töötüli Mare Teichmann: ettevaatust – tervist ohustav töökeskkond Kadri Tammepuu: juhtimispraagist ilustamata Mart Murdvee: miks targad on ikka vaesed? Kultuur Lummav ja groteskselt stressi tekitav film Seebivaht ühiskonna ideaale ei kanna Kuidas mõista käsutäitjaid? Filmide tegemine on kui puhkus Sport Kompromissi ei leitud – Rally Estonia jääb sel aastal ära Maria Šarapova jättis tennisega hüvasti Maa Elu Pooled hundid jäävad küttimata Nädala mõte: ei tahaks ka tasuta Maamehe üllatus: päikesepaneel võib loodust kahjustada, diiselgeneraator mitte Kevadel metsas toimetades tuleb lindudele mõelda Seakatk andis tõuke rajada oma tapamaja Frank Kutteri tööprotsess võimaldab stressivaba liha Soid taastatakse järjest enam Looduslike võtetega haigusele vastu Milline võib tulla kevad ja suvi? Tomatikasvatajad jahivad uusi sorte Mees ehitas vaatetorni asemel tornsauna Tartu KIRI: kuidas küll kaitsta oma vara? Martin Kallasmaa: jagatud auto on ühiskonnale kasulikum Osa kiibiga koeri siiski ei leita üles Ahhaa keskuses valmis erakordne orienteerumisrada Burgerikiosk ja Delta võistlevad parima tiitli nimel Tuttpütt – kergesti äratuntav, ent siiski vähetuntud Meelelahutus Koomiks Sudoku

Jürgen Tamme: süüdlase suutäis

2 min lugemist
Jürgen Tamme FOTO: Andres Haabu/Postimees

Vene tsaaririigi ministrite nõukogu esimees, tänases mõistes peaminister Sergei Witte soovitas oma mälestustes Vene impeeriumi ajalooga näitlikult tutvumiseks osta ajalooraamatu koos atlasega.

«Libistanud pilgu üle kaartide, mis kujutavad Venemaa arengut Rjuriku aegadest peale, iga gümnasistki veendub, et suur Vene impeerium oma tuhandeaastase eksisteerimise kestel on tekkinud sellest, et Venemaal elavad slaavi suguharud relvajõudu ja muid vahendeid kasutades vähehaaval on endasse neelanud terve leegioni teisi rahvusi,» kirjutas Witte, märkides, et pole olemas Venemaad, vaid ainult Vene impeerium.

Vladimir Putin on viidanud tuhandeaastasele Venemaale peamiselt kodumaise publiku ees. Mujal tooks see Putinile kaasa soovimatu võrdluse tuhandeaastast riiki tõotanud Hitleriga, kes viis Saksamaa ja sakslased nende ajaloo suurima katastroofini. Ka seos tuhandeaastase Rooma riigi lagunemisega ei sobi Putini ideega Vene vägiriigi katkematusest.

Oma viimases suures kõnes ütles Putin: «Me oleme korduvalt seisnud silmitsi põhimõttelise, saatusliku valikuga, kuidas edasi areneda. Ühe sellise tähiseni jõudsime 2014. aastal, kui Krimm ja Sevastopol liideti taas Venemaaga. Venemaa kuulutas valju häälega oma staatust tuhandeaastase ajaloo ja suurte traditsioonidega tugeva iseseisva riigina.»

Kasutades targa krahv Witte sõnu, neelas Venemaa taas alla ühe piirkonna. Putin räägib aga kõnestambina Krimmi taasliitmisest, mis justkui kinnitaks Venemaa tuhandeaastase riigi staatust. Sama loogika alusel võiks samuti tuhandeaastase riikluse üle uhkust tundev Leedu «taas liita» näiteks Smolenski, Kiievi või Minski.

Motiiv on selge: Venemaa võib end Putini arvates üleval pidada viisil, mis on kohane suurele impeeriumile. See deržavnost tugineb vene tsivilisatsioonil ning viimase erilisel missioonil inimkonna päästmisel haige ja allakäiva lääne käest, kui kasutada Putini enda sõnu.

Viimastel kuudel on maailma tähelepanu fookus nihkunud Ukrainalt eemale. Kosta on ettepanekuid, et Moskva panuse eest võitluses islamiäärmuslastega võiks jõuda Ukraina suhtes kokkuleppele. Ka Eestis on neid, kes ütlevad, et sanktsioonid ei toimi, otsides alibit tunnistamaks süüdlase süütust.

Kuid peale selle, et Venemaa ei pea millekski oma saadiku allkirjastatud kokkuleppeid, mille täielik (!) täitmine on sanktsioonide tühistamise tingimus, ei ole sanktsioonid asi iseeneses. Need on sümboolne märk riigile – kui soovite, siis tuhandeaastasele riigile –, kes rikkus ja rikub endiselt reegleid ning kellel on kiusatus seda teha ka tulevikus. Samuti tuletab see lääneriikidele meelde väärtusi, millest ei saa taganeda.

Sellest ja Gruusia sõja õppetunnist peaksid lähtuma ka Euroopa Liidu liidrid, kui nad otsustavad tuleval nädalal Venemaa sanktsioonide jätkumise üle. Mitte sulgema silmi, nagu teeb laps, kes usub, et ta on pimeduses nähtamatu.

Seotud lood
26.02.2020 27.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto