Sisukord
Arvamus
Postimees
29.02.2020
Koroonaviirus jõudis Eestisse. See ei ole maailmalõpp! (33) Eesti Eestlased tekitavad koroonaviiruse tõttu välismaal õudu (2) IT-sektor andis majanduskasvule hoo sisse KOHALIK VAADE. Leedu läks viiruse pärast paanikarežiimile (1) Volikogu esimehel liiga suur palk ja liiga vähe tööd Majandus Tallink alustas sadamasõda Börsidel käib veresaun «Merendusel pole rahvust, kuid riikidel on huvid» Välismaa KOHALIK VAADE. Leedu läks viiruse pärast paanikarežiimile (1) Ankara mängib Euroopa pudelikaelaga Calvini kodukirikus toimub katoliku missa USA saab esimese naiseriväelase Hädas Türgi pöördus NATO poole Vene ekspert: Erdoğan kaupleb Putiniga (1) Hispaania astus ajaloolise sammu võitluses libauudistega Arvamus Eesti ärielu kolm musketäri Sport Gunnar Männik: kas lugupeetud VO2 max aitaks sportlast? Ferrari jääb Mercedesest hooaja alguses maha EKSKLUSIIVINTERVJUU ⟩ Kuidas võitsid püss ja suusad Dorothea Wiereri südame? Kliima Metsamulda talletunud süsinikku ei tohi alahinnata Merendus «Merendusel pole rahvust, kuid riikidel on huvid» AK Juurikas. Sigaretid ja viinad ja kirglised naised Arter Noorus ongi hukas! Ropendab nagu voorimees (2) Algaja poliitbroileri mure Seentest ülikond, koolnukomposter – matusekombed on muutumas Film "Parimad aastad me elus": prantslased teevad ka vanadekodust ja Alzheimerist midagi elegantset Kuidas teha porgandist külmsuitsulõhet? Kuidas Tiidrek Nurme riskide kiuste imelise tulemuse tegi (1) Maailma viimane suur seiklus. Budapest-Bamako ralli ehk hullumeelne retk Aafrikasse Käbi on Eesti teemant Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Olev Remsu: kooseluseadus ja esimese öö õigus

4 min lugemist
Olev Remsu FOTO: Ergo Kuld

Kooseluseaduse vastased meenutavad neid, kes kunagi võitlesid esimese öö õiguse eest, argumenteerides seda üllaste konservatiivsete vaadetega, kirjutab kolumnist Olev Remsu.

Tellijale

Esmalt ehk mõne sõnaga mäluvärskenduseks, mis asi oli esimese öö õigus (jus primae noctis). Keskaegsetel feodaalidel oli õigus nii-öelda esimesele ööle, õigus võtta pärast laualatust, seega pärast ametlikku abiellu astumist, mõrsjalt neitsilikkus.  Kehtis see nende talupoegade üle, kes elasid feodaali läänimaal, levinud oli see karm tava kogu Euroopas. Tegemist ei olnud siiski üksnes Euroopa kombega, nähtus oli maad võtnud ka indiaani-Ameerikas, mitmel pool Aafrikas ja mujalgi.

Vanemale põlvkonnale on kindlasti ülearugi tuttav Friedrich Engels, kes väidab oma mammutessees «Perekonna, eraomanduse ja riigi tekkimine», et esimese öö õigus oli relikt rühmaabielust, millest see nähe ajapikku välja kasvas. Inimesed võivad põlata Engelsit, kuid see ei muuda midagi. Fakt jääb faktiks, esimese öö õigus eksisteeris, ja seda veel mitmel kujul.

Mõnes kohas olid laulatatud mõrsja esimesed partnerid peigmehe sugulased, kes siis tähtsuse järgi rivis ootasid, mil tuleb nende järjekord. Mõnel juhul oli peigmehel endal või siis pruudi isal õigus pruudi puutumatus feodaalilt välja osta.

Wolfgang Amadeus Mozarti «Figaro pulm» süžee keerleb esimese öö õiguse ümber, nagu ka ooperi aluseks olev Pierre Beaumarchais’ näidend «Pöörane päev». Võitlus esimese öö õiguse vastu algas juba läbi ja lõhki katoliiklikus Euroopas, ent võidu tõi protestantism, eriti Inglismaal levinud puritaanlus.

Tava kehtis ka meie Vana-Liivimaal, siin püüdis sellele lõppu teha rootslaste kehtima pandud luterlus. Arvatakse, et mujal võis see üksikutes paikades olla jõus kuni 19. sajandini. Ei välistata koguni võimalust, et tänapäevalgi pole komme sajaprotsendiliselt kadunud, vaid hingitseb kuskil kellegi rõõmuks, kellegi piinaks salamisi edasi.

Miks ma tõmban paralleele kooseluseaduse ja esimese öö õiguse vahel?

28.02.2020 29.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto