Sisukord
Arvamus
Tänane leht
12.12.2015
Eesti Palju õnne Dilbert Näide lepingu liigi muutmisest Ninasarvikute õrnuseaeg Neinar Seli jäi kohtus lõplikult süüdi Tipust kõrvale Seli: Eesti õiguspraktika on väga kreenis Varjust püünele Eesti lühiuudised Eesti lühiuudised Heategevuslik autorinukkude müük lauluväljakul Seadused muutuvad terroriplaanija vastu armutuks Ieva Kupce naudib eesti keele õpinguid Horoskoop Tagakülg Male Armastus on nagu lõke Välismaa Me ei tahtnud enam oma laste tagant varastada Välismaa lühiuudised: 11.12.2015 Moraalne majakas Arvamus Egle Pullerits: päkapikud? Päkapikud… Mati Heidmetsa essee: sellist Eestit tahtsimegi! Juhtkiri: spordiarmastus on tähtis, aga… Postimees 1938. aastal: noorte tormiline austus Keresele Päeva karikatuur Jelena Skulskaja veste: meie aja kangelane jälle ohvitserivormis Soome mees vehkleb ka Eesti eest Varjust püünele Moraalne majakas Eriti tuttavalt kõlav nägu Peeter Langovitsi tagasivaade: Salmi auhind eesti kirjandusele Kultuur Neljanda albumi sündroom Oye como va Koopiafolk Seks, narks ja aisakell pluss kotitäis lolle nalju Eluviis nimega Jan Jõemets Mida arvab Postimehe žürii filmist «Puhta mõtte ruum»? Soome mees vehkleb ka Eesti eest Eriti tuttavalt kõlav nägu Ingomar Vihmar: kõige tähtsam on intuitsioon Vilja kui poliitiline nähtus Sport Žalgiris alistas Barcelona, Real väljalangemise äärel Spordi lühiuudised Pohlak: FIFAt juhivad praegu ameerika juristid ja PR-firma Pärast dramaatlilist võitu võib Augsburg saada vastaseks tippmeeskonna Rakvere pakkus senise hooaja suurima üllatuse Sildaru asub täna taas nimekate konkurentidega heitlema Tallinn Mis sandisti, see kohe uuesti Tarbija Jurist vastab Näide osaliste eriarvamustest Näide lepingu liigi muutmisest Tööandja soovidele ei maksa vaikides alluda AK Mati Heidmetsa essee: sellist Eestit tahtsimegi! Neljanda albumi sündroom Matemaatiline meditatsioon Disco Coldplay Gagarin Kuu peale ja Stalin demokraadiks Oye como va Koopiafolk Mida arvab Postimehe žürii filmist «Puhta mõtte ruum»? Eluviis nimega Jan Jõemets 61+ peod tekitavad masendust 50 asja, mida tahaks enne jõule näha Viimane veerg Teeme rahval tuju paremaks Vilja kui poliitiline nähtus Arter Geikristlaste jõulud Ingomar Vihmar: kõige tähtsam on intuitsioon Pöörased üheksakümnendad! Naised Süüria diktaator Assadi ümber Eesti parimale naisjalgpallurile meeldib maal elada Ebaromantiline remont Eesti laulumehed Tenerifel Moskvasse tagasi ei taha Tartu Pohlak: FIFAt juhivad praegu ameerika juristid ja PR-firma Meelelahutus Koomiks Sudoku

Egle Pullerits: päkapikud? Päkapikud…

2 min lugemist
Egle Heinsar FOTO: Postimees

Kas teil juba käivad? Meil sel aastal enam ei käi. Organiseerimist on sellega vähem. Saab mõelda Suurematele Asjadele. Ta on juba suur ka ja. Jõuluime ju ikka tuleb? Muidugi tuleb.

Kuidas kujutada päkapikudilemmat (kas nad siis käivad või ei?) meedias? Väga ju midagi öelda ei saagi, muidu lõhud midagi, mida ei saagi parandada. Lastele ja ka suurtele peaks ju jääma usk jõuluimedesse. Peres on ju korraga eri vanuses lapsi, mõned on juba sellest east väljas, teistele on kogu päkapikundus täiesti reaalne asi. Just hiljuti vilksas kellegi tuttava meenutus, et tema mäletab selgesti päkapikujälgi lumel. Mis need muud olla said! Tõendeid on ilmselt teistelgi. Mu poolteist aastat vanem vend olevat kunagi unesegasena öösel tõusnud, pomisenud «päkapikud, jõuluvana» ja pannud sussi ikkagi aknalauale, kuigi õhtul ei tahtnud panna. Vähemalt selline perekonnalegend meil on.

Päkapikud on ühed toredad tegelased, läbinisti positiivsed. Teisalt aga peaksime meie, lapsevanemad, tähele panema, mida me oma jutuga teeme, ja ma ei mõtle siin päkapikumaagia katkestamist. Kas hoiame enne jõule ülal mõistvust ja hoolivust, kas kasvatusvõtted on mõistlikud või üle võlli?

Näiteks hiljuti ilmus Postimehe jõuluportaalis pereterapeudi mõtlemapanev artikkel: päkapikukasvatusega (ehk päkapikkude abil lapse korralekutsumine) tuleb piiri pidada. On ju tuttav lause: «Päkapikk näeb nüüd, et sa siin jonnid ja hambaid ei pese. Ta räägib jõuluvanale ja siis äkki sa ei saagi kinke.» See, nagu terapeut ütleb, on ähvardamine, hoiatuste pildumine.

Pean kahjuks tunnistama, et midagi sarnast olen isegi öelnud. Päkapikud ju ei ole lapsehoidjad ega kurjad karistajad, vaid nendega võiks hoopis kirjavahetust pidada, rääkida ka argistest asjadest, oma tegemistest, rõõmudest ja muredest. Mõni selline kirjavahetus on ka raamatuna ilmunud, mulle meenub kohe Maarja Unduski koostatud «Päkapikk Ingo». Hambapesunäidet meenutades – on ju ilmne, et kui päkapikk loeb, et laps peseb igal õhtul hambaid, ja vastab, et see rõõmustab teda väga, mõjub see lapsele iga kell rohkem kui vanema ähvardus, mida teoks ei tehta. Kirjavahetust pidades tuleks muidugi lapsevanemal aidata ja lapsega suhelda, teda kuulata ja sujuvalt suunata, sealhulgas arutleda, millist kingitust laps tegelikult tahab. Tihti polegi see tegelikult mingi vidin või maiustused, vaid (üllatus-üllatus!) vanema tähelepanu.

See on ka põhjus, miks ma oma kodu päkapikupausi pärast väga muret ei tunne – saan lapsele muul moel toeks olla, näiteks loen talle igal õhtul unejutuks mõnda head raamatut, räägime niisama tema päevast, arutame pähetulevaid mõtteid. Ja päkapikud saavad «tugipersonalina» puhkust.

Seotud lood
    11.12.2015 14.12.2015
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
    Logi sisse
    Sul ei ole kontot?
    Loo Postimees konto