Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Juhtkiri: spordiarmastus on tähtis, aga…

Riigikohus on rääkinud. Sellega on tuntud suurettevõtja ja poliitik (nüüdseks endine reformierakondlane) ning Eesti Olümpiakomitee (EOK) president Neinar Seli jäänud süüdi toimingupiirangu rikkumises.

Eesti on õigusriik, kus igaühel on võimalik kaevata edasi alama astme kohtu otsused. Lõpuks on aga jõustunud kohtuotsus täitmiseks. See peab kehtima ühtviisi rikaste ja vaeste, kuulsate ja tagasihoidlike, spordisõprade ja puulaevade ehitajate, reformierakondlaste ja keskerakondlaste, sotside ja IRLi liikmete kohta.

Neinar Seli istus kahel olulisel toolil korraga, olles ühtaegu nii EOK president kui ka Tallinna Sadama nõukogu esimees – muidugi võib inimesel olla mitu ametit. Küll on aga nii, et kui Tallinna Sadam otsustas anda EOK-le raha, oleks Seli pidanud ennast otsustamisest ühemõtteliselt taandama.

Igaüks võib eile avaldatud riigikohtu otsusest lugeda, kuidas kohus põhjendab dokumentidele ja tunnistajate ütlustele tuginedes järeldust, et Seli hääletas Tallinna Sadama nõukogu koosolekul raha andmise poolt teisele organisatsioonile, mille eesotsas ta ise oli. Kui me tahame Eestis kõigile arusaadavat ja ausat tegutsemisruumi, siis peaks olema ühemõtteliselt selge, et nii ei tohi teha.

Inimlikult on muidugi suur vahe, kui keegi topib riigi raha lihtsalt oma tasku, saab sidemete tõttu riigiasutustes ludinal sisuliselt oma erahobile riigi raha, millele projekti läbimineku jaoks avaliku huvi nägu pähe joonistatakse vmt. Seli seisis tõesti Eesti spordi rahastamise eest, aga tegi seda seekord kahjuks valel viisil.

Samuti, inimlikult, jääb arusaamatuks, et sedavõrd kogenud inimene ei taandanud ennast otsustamisest isegi sellest hoolimata, et poliitilised ja avalikud vaidlused EOK rahastamise üle Tallinna Sadama kaudu juba käisid. Võiks ju kujutleda, et mees, kes on vana kala nii poliitikas kui ka äris, hoiab sellises olukorras näpud veel erilise tähelepanelikkusega puhtad.

Neinar Seli ise ja tema toetajad räägivad tulisest armastusest spordi vastu. Seda armastust ja Seli teeneid spordi rahastamisel ei seagi ju keegi kahtluse alla. Samuti ei tähenda kohtuotsus kindlasti seda, et Neinar Seli etteheiteid Eesti spordipoliitikale ei peaks tõsiselt võtma.

Seli kirjutas sel kevadel Postimehes («Olen süüdi. Et armastan», PM 24.04): «Riik ei ole suutnud riigieelarvest mõistlikel alustel sporti rohkem kui 20 aasta jooksul piisavalt rahastada. Seetõttu on aastaid toiminud mõistusevastane skeem, kus riigifirmad toetavad Eesti sporti.»

Majandusminister Juhan Parts (IRL) hakkas seda väljakujunenud praktikat 2013. aastal väänama sellest otsast, et riigifirmad ei tohiks enam otse Eesti spordile raha anda. Seli oleks aga toona võinud end ühemõtteliselt taandada, lastes otsustada teistel nõukogu liikmetel – mitu aastat kestnud kohtuvaidlus ja ajaleheloodki oleksid olemata.

11.12.2015 14.12.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto