Sisukord
Arvamus
Postimees
29.02.2020
Koroonaviirus jõudis Eestisse. See ei ole maailmalõpp! (33) Eesti Eestlased tekitavad koroonaviiruse tõttu välismaal õudu (28) IT-sektor andis majanduskasvule hoo sisse KOHALIK VAADE. Leedu läks viiruse pärast paanikarežiimile (1) Volikogu esimehel liiga suur palk ja liiga vähe tööd Majandus Tallink alustas sadamasõda (1) Börsidel käib veresaun (1) «Merendusel pole rahvust, kuid riikidel on huvid» Välismaa KOHALIK VAADE. Leedu läks viiruse pärast paanikarežiimile (1) Ankara mängib Euroopa pudelikaelaga Calvini kodukirikus toimub katoliku missa USA saab esimese naiseriväelase Hädas Türgi pöördus NATO poole (1) Vene ekspert: Erdoğan kaupleb Putiniga (3) Hispaania astus ajaloolise sammu võitluses libauudistega Arvamus Eesti ärielu kolm musketäri (1) Kultuur Kõrvad kikki – Eesti Laul 2020 on täis üllatusi ja intriige (2) Sport Gunnar Männik: kas lugupeetud VO2 max aitaks sportlast? Ferrari jääb Mercedesest hooaja alguses maha EKSKLUSIIVINTERVJUU ⟩ Kuidas võitsid püss ja suusad Dorothea Wiereri südame? Kliima Metsamulda talletunud süsinikku ei tohi alahinnata (4) Merendus «Merendusel pole rahvust, kuid riikidel on huvid» AK Kõrvad kikki – Eesti Laul 2020 on täis üllatusi ja intriige (2) Juurikas. Sigaretid ja viinad ja kirglised naised Arter Noorus ongi hukas! Ropendab nagu voorimees (3) Algaja poliitbroileri mure Seentest ülikond, koolnukomposter – matusekombed on muutumas Kõrvad kikki – Eesti Laul 2020 on täis üllatusi ja intriige (2) Film "Parimad aastad me elus": prantslased teevad ka vanadekodust ja Alzheimerist midagi elegantset Kuidas teha porgandist külmsuitsulõhet? Kuidas Tiidrek Nurme riskide kiuste imelise tulemuse tegi (1) Maailma viimane suur seiklus. Budapest-Bamako ralli ehk hullumeelne retk Aafrikasse Käbi on Eesti teemant Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: ajaloolise kliimaleppe sõnum

2 min lugemist
Kliimaaktivist Pariisis. FOTO: SCANPIX

Kokkulepe on sündinud. Kuigi «ajalooline saavutus» on fraas, mis tänapäeva hüperboolidest küllastunud meedias kipub olema ülekasutamisest kulunud, väärib laupäeval Pariisis 196 riigi esindaja alla kirjutatud dokument kahtlemata sellist hinnangut. Pärast mitmeid varasemaid luhtunud kohtumisi jõuti seekord tänu prantslaste oskuslikule diplomaatiale esimese üleilmselt siduva lepinguni, mille eesmärk on leevendada kliimamuutuste mõju maailmale, piirates süsiniku paiskamist atmosfääri.

Üks läbivaid märksõnu kohtumise eel, ajal ja järel oli «ambitsioon». Mitmed maailmapoliitikas mõjukad riigid olid jõudnud arusaamani, et ei piisa püüdest jõuda kõigi riikide väikseima ühisosa leidmiseni, vaid planeedi – ja seeläbi kogu inimkonna – huvides on välja murda senisest majanduskorraldusest, võtta valusana tunduvaid kohustusi.

USA ja Euroopa eestvedamisel sündinud «ambitsioonikate koalitsioon» aitas kaasa, et väravaposte nihutati oodatust kitsamaks. Kui varem räägiti peamiselt, et laias plaanis on ohutu maakera keskmise temperatuuri tõus sajandi lõpuks kuni kaks kraadi, võrreldes tööstusrevolutsiooni-eelse tasemega, siis Pariisi leppe eesmärk sõnastab soovi hoida temperatuuri tõus tuntavalt alla kahe kraadi, soovitavalt püüeldes 1,5-kraadise ülempiiri poole.

See eeldab, et kõik riigid teevad tõsiseid jõupingutusi süsinikuheitmete vähendamiseks. Lubadused, millega tuldi Pariisi, tähendavad täitmise korral parimal juhul temperatuuritõusu piiramist 2,7 kraadini. Pariisi leppe järgi saab iga riik eesmärgid ise seada, kuid need vaadatakse iga viie aasta järel üle. Ootus on, et iga viie aasta järel astutakse samm edasi ja kärbitakse emissioonieesmärke.

Teine Pariisi läbimurre on selle globaalsus. 1997. aastal sõlmitud ja 2020. aastal lõppeva Kyoto leppe kohustused sidusid vaid arenenud tööstusriike. Seekord kaotati pikaajaliselt püsinud maailma jaotamine arenenud ja arengumaadeks ning tunnistati, et nii nagu kliima ja selle muutumise mõjud ei tunnista riikide või nende rühmade piire, peab ka tegutsemises loobuma eranditest ning igaühe panus olema tema võimete järgi maksimaalne.

Pariisi kokkulepe saadab selge sõnumi kogu maailmale, et tegudeks, kliimasõbralike tehnoloogiate kasutuselevõtuks ollakse valmis ning nõudlus uute lahenduste järele on suur.

Eesti kliimapoliitika on osa Euroopa Liidu kliimapoliitikast ja seega oleme nende ambitsioonikate rivis, kelle kaugemate sihtide seas on kogu majanduse süsinikuvabaks muutmine. On selge, et meie põlevkivile rajatud energiasektor on seejuures väljakutse. Põlevkivi kasutuse tuntav vähendamine või koguni sellest loobumine oodanuks meid ees ka Pariisi leppeta. Kuidas täpselt seda saavutada, ei tea praegu ilmselt keegi. Nagu ei teata seda ka teistes maailma riikides, kes peavad oma emissioone kärpima 80–90 protsendi võrra. Siin peab vajadus sünnitama parimad lahendused. Praeguste mugavate lahenduste juurde jäämine ja argumenteerimine, et teisiti ei olegi võimalik, pole alternatiiv.

Seotud lood
28.02.2020 29.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto