Sisukord
Päevakomm
Postimees
16.12.2015
Eesti Horoskoop Male Palju õnne Dilbert Tallinn hakkab autojuhte ummikute eest hoiatama Tagakülg Maailma ajalugu soomlaste silme läbi E-tervise strateegia näeb ette kaugravimist Käekirja uurides saab lahendada mõrvu ja tabada võltsijaid Eesti lühiuudised Täisnime kirjutamine aitab ennetada võltsimist Arvuti on muutnud käekirja koolilapselikult lihtsaks Eesti tõusis ÜRO inimarengu indeksis 30. kohale Mälumäng Abivahendite saamise kord ootab paika panemist Sotsid mängivad jätkuvalt kooseluseaduse peale Majandus Majanduse lühiuudised Algas Estonian Airi pankrotiprotsess Leedu majanduses imet ei paista (1) Välismaa Komisjoni ettepanekud Välismaa lühiuudised Uus-Meremaa võib vahetada lippu Euroopa plaanib välispiiride kaitsmiseks sunnipatrulli Assadi lahkumise ootuses Arvamus Timo Tatar: kliimaleppe mõjud Eesti energiapoliitikale Urmas Arumäe: riigikohtust sõltub, kas ettevõtjad peaks olema erakud Taavi Rõivas: Eesti on Pariisi kliimakokkulepetega juba arvestanud Juhtkiri: kolm peaministrit korraga Ksenia Repson-Deforge: Jumal hoiab leetrite eest? Erkki Bahovski: Eesti poliitikud peenetundelisuseta Lätis ja Leedus Postimees 1925. aastal: jõulusagin teeb ärevaks Kultuur Lihtne maapoiss, kellele meeldib lugusid jutustada Uudisloo pealkirjast sündis võidu toonud käsikiri Võidutöö sai tõuke «Kärbeste jumalast» Sport Spordi lühiuudised Peep Pahv: Seli kriitikud, kus on teie teod spordi rahastamise parandamisel? Kangerti uus hooaeg: kurnav kombinatsioon uues kuues Flora treeningumahud lähenevad tippklubide tasemele Tallinn Tallinn hakkab autojuhte ummikute eest hoiatama Tarbija Miks inimene ei suuda toiduga piiri pidada? Tartu Tüli tamme ümber võib jõuda kohtusse Jüri Saar: kui me abilinnapeaga viina ostmas käisime Sinilind jõudis ära oodata miljon eurot Jüri Kõre: vaene linn. Rikas linn Muusikakooli suur unistus täitus Meelelahutus Koomiks Sudoku

Ksenia Repson-Deforge: Jumal hoiab leetrite eest?

2 min lugemist
Ksenia Repson FOTO: Marina Pushkar

Fakt on see, et leetrid on maailmas üks levinumaid laste surmapõhjuseid. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on vaktsineerimine vähendanud suremust leetritesse viimase 15 aasta jooksul 79 protsendi võrra. Möödunud aastal suri maailmas leetritesse 114 900 inimest, põhimõtteliselt teeb see 13 surmajuhtu tunnis, mida on tunduvalt vähem, kui ilma vaktsineerimata oleks võinud olla.

Leetreid pole Eestis esinenud juba kaua ning see on põhjus, miks üksikud kuuldused nendest mulle kui emale hirmust külmavärinad ihule toovad. Isegi rohkem kui leetrite Indoneesiast Eestisse levimine hirmutab mind vaktsineerimata laste hulk. 2014. aastal oli Eestis 6601 last vanuses kaks kuni 14 eluaastat, keda pole leetrite vastu vaktsineeritud. Kõige rohkem elab selliseid lapsi Tallinnas ja Harjumaal ehk piirkondades, kuhu on kontsentreerunud kõrgema elatustaseme ja sagedamini maailmas ringi rändavad inimesed, kellel seetõttu on eeldused saamaks nakkushaiguste edasikandjaks Eestisse.

Leetrite puhul on nakatumisoht peaaegu sada protsenti, mis tähendab, et põhimõtteliselt kõik haigetega kokku puutunud nakatuvad ka ise. Tõsi küll, õnneks on paljude täiskasvanute organismis antikeha, mis saadud veel nõukogude ajal, kui leetrite vastu vaktsineeriti kõiki.

Leetrid on ränk haigus, mis on ohtlik nii lastele kui ka täiskasvanutele, kuid eriti ohtlik rasedatele. Spetsiifiline ravi leetrite puhul puudub, vaktsineerimata täiskasvanutele on selle haiguse läbipõdemine ränk katsumus, mis siis rääkida veel lastest, kes seda sageli üle ei elagi.

Riskid, mida kätkeb endas see haigus, ja argumendid laste vaktsineerimise vastu, mida väljendavad lapsevanemad – mis minu arvates on vastutustundetud ja ebaratsionaalsed –, on erinevatest kaalukategooriatest. Tõepoolest pärast vaktsineerimist võib olla halb enesetunne ning leetrite esinemistõenäosus meil on mikroskoopiline. Loomulikult eksisteerivad ka võimalikud allergilised reaktsioonid, kuid nende eelnevaks väljaselgitamiseks on olemas testid ning ka allergiahoo leevendamisega tulevad arstid toime.

Milliseid argumente leidub veel vaktsineerimise vastu? Et «võib-olla läheb minust mööda»? Võib-olla aitab siis ka HI-viiruse vastu näppude ristamine? Millised inimesed valiksid joodi asemel paiselehe? Või raviksid end päevavalguse või kaskede kallistamisega? Tekib küsimus, kus me elame? Kesk-Aafrikas või Polüneesias?

ÜRO Lastefondi (UNICEF) järgi kuulub inimkonna laialdane vaktsineerimine 20. sajandi suurimate saavutuste hulka. Vaktsineerimine on kaasa toonud oodatava keskmise eluea pikenemise kümnete aastate võrra. Emana soovin ma, et minu lapsed elaksid kõrge elueani, seepärast on minu valik ühene – hoida neid ohtude eest, seda enam, et paljusid neist on võimalik erinevate haiguste vastu vaktsineerides vältida.

Aeg-ajalt saan kooli medõdedelt teateid palvega anda nõusolek laste vaktsineerimiseks ning iga kord tekitab see minus küsimuse miks seda nõusolekut üldse küsitakse. Minu arvates on see üks vähestest juhtumistest, kus demokraatlikku lähenemist rakendama ei peaks.

Seotud lood
15.12.2015 17.12.2015
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto