Eestist napilt suuremast, kolme miljoni elanikuga Dagestanist sõidab iga kuu Süüriasse ja Iraaki elama ning ISISe eest sõdima peaaegu sama palju inimesi kui kogu Lääne-Euroopast. Venemaa julgeolekuteenistus FSB loeb lahkujate koguarvuks juba üle 5000 inimese.
Moskva ajakirjanikest üks parimaid Põhja-Kaukaasia regiooni tundjaid, äsja poolteist kuud Dagestanis viibinud Irina Gordijenko Novaja Gazetast jagab sealtkandist ISISesse sõdima minejad kolme suurde kategooriasse.
Esimese grupi moodustavad ümberasujad, kes lahkuvad kogu perega, kaasa arvatud lapsed. «Nad ei kavatse Dagestani üldse tagasi pöörduda, vaid tahavad sinna kalifaati (nagu äärmusrühmitus seda kutsub – J. P.) elama jääda,» rääkis Gordijenko Postimehele. «Mehed muidugi peavad sõdima.»
Teine grupp on tapetud islamivõitlejate lesed. Dagestanis juba üle 15 aasta kestnud islamivõitlejate (bojeviki) relvastatud vastupanu üks tagajärgi on sajad bojevik’ide lesed, kelle elu on FSB ja politsei muutnud suhteliselt keeruliseks. Selliseid leski ei võeta tööle, neil on raske leida elukohta ning isegi nende lastele on vaevaline saada kooli või lasteaeda. Üksikud neist on saanud tuntuks veriste enesetapurünnakute korraldamisega üle Venemaa («mustad lesed»), paljud on aga viimastel aastatel näinud väljapääsu ISISega liitumises.
«Seal oodatakse neid väga, sest sellised lesed on tulevased kalifaadi sõdurite naised ning nende lapsed tulevased kalifaadi sõdurid,» ütles Gordijenko.
Kolmanda suurema grupi moodustavad 20–30-aastased mehed. «Need on noored, romantikast võlutud kutid, kes idealiseerivad totaalselt seda, mis seal toimub,» vahendas Gordijenko Dagestanis kuuldut. «Neile tundub, et see on just see, mida neil on vaja, aga kohale saabudes näevad paljud, et tegelikult pole seal üldse nii, nagu neile räägiti, ning nad pettuvad.»
Sellised noored tahavad tagasi tulla, aga nad satuvad kahe tule vahele, sest Venemaal ähvardab neid terroriorganisatsiooni kuulumise eest vähemalt viieaastane vangistus. Äärmusrühmitus ISIS on Venemaal kuulutatud terroristlikuks organisatsiooniks.
Irina Gordijenko sõnul on Vene võimude selline lähenemine väga vale, sest enamik tagasi pöördunud noortest ei taha tema hinnangul Dagestanis hakata võitlema kalifaadi eest, milles nad on pettunud, vaid naasta normaalsesse ellu.
«Just sellised pettunud noorukid on kõige parem vastupropaganda võimalus, kui lasta neil avalikult rääkida, miks nad pettusid ja mis seal tegelikult toimub,» ütles Venemaa kõige tuntuma sõltumatu ajalehe Novaja Gazeta ajakirjanik. «Selle asemel eelistavad meie omad need küllaltki tulihingelised noored inimesed vangi panna, kust nad väljuvad juba täiesti teistsugustena. See aitab ainult kaasa radikaliseerumisele.»
Venemaa islamiregioonidest Põhja-Kaukaasiast ISISe ridadesse läinute täpset arvu pole võimalik kindlaks teha. Dagestani siseministeerium väidab, et nemad teavad nimeliselt umbkaudu 700 meest, kes on sõitnud sinna sõdima. Irina Gordijenko sõnul ütlesid FSB töötajad talle Dagestanis lahkujate arvuks vähemalt 5000–6000 inimest, kuid see võib olla koos pereliikmetega.
«Tegelikult on alles paaril viimasel aastal hakanud õiguskaitseorganid neid loendama,» lausus Gordijenko. «Varem ei pööratud sellele tähelepanu, kui inimesed läksid näiteks Türki (kust liiguti peamiselt edasi ISISe vallutatud aladele – J. P.).»
Mitu eksperti on juba varem avaldanud arvamust, et arvestades Dagestanist lahkumise massilisust, on paljud sõitnud Islamiriiki FSB «vaikival heakskiidul».
«FSB jaoks on muidugi suur kergendus, kui nende jaoks probleemsed inimesed ja ekstremistid minema sõidavad,» ütles Gordijenko. «Ma ei julge kinnitada, et nad (FSB) massiliselt toetasid seda, aga võib öelda, et ega nad kuidagi ei takistanud, ei puutunud neid.»
Üks ilmekamaid on Dagestani noorema põlvkonna islamijutlustaja Nadir Medetovi juhtum. Islami salafiidi haru (tuntud ka kui vahhabism) propageerijana oli ta suhteliselt mõõdukate vaadetega. Kohalikule politseile tema vaated aga ei meeldinud ning konflikt lõppes sellega, et jutlustaja autost leiti relv. Medetovi suhtes algatati kärarikkalt kriminaalasi ning ta pandi koduaresti. Mõni kuu hiljem ilmus ta ootamatult välja juba Süürias ISISe kontrolli all olevatel aladel ning esines propagandavideotes.
Keegi ei oska siiani seletada, kuidas õnnestus Medetovil kriminaaluurimise all ja koduarestis olles üle piiri põgeneda. «See pole võimalik muud moodi, kui et eriteenistused minimaalselt ei seganud end sellele vahele,» sõnastas Gordijenko ettevaatlikult oma kahtluse.
Pärast Tšetšeenia sõdade lõppu Venemaa-Kaukaasia kõige rahutumaks piirkonnas muutunud Dagestanis on praegu selle sajandi kõige rahulikum aeg. Kui veel 2012. aastal hukkus võimude ja islamistide konfliktis üle 400 inimese, siis tänavu võib hukkunute arv jääda isegi alla saja.
Võitlust juhtinud põrandaalune Kaukaasia Emiraat on Põhja-Kaukaasias sisuliselt purustatud ja selle liidrid tapetud. Alles jäänud islamivõitlejad tegid «rebrändingu» ning vandusid truudust sunniitlikule ISISele, nende aktiivne relvastatud tegevus on aga väga nõrk, sisuliselt olematu.
Irina Gordijenko hinnangul pole aga islamivõitlejate nõrgenemise taga Dagestanis mitte liitumine ISISega, vaid asjaolu, et suur osa neist on siiski tapetud. Bojevik’id olid enamikus nimeliselt teada ning nende üle piiri sõitmine seetõttu välistatud, lisas ta.
Tähelepanuväärne on seegi, et kui Dagestani islamivõitlejate peamine kasvulava oli Gimri mägipiirkond ja selle ümbrus, siis seal suhtutakse ISISe äärmusrühmitusse üsna negatiivselt, sest neid peetakse islamiusuliste lõhestajateks. Väidetavalt pole Gimri piirkonnast peaaegu kedagi ISISega ühinenud.
ISISe toetamise seisukohalt väga ohtlikuks peavad eksperdid Dagestanis viimastel kuudel taas teravnenud vastasseisu kohalike võimude ja salafiitide vahel. Mahhatškalas suleti vabariigi suurim ja tuntuim salafiitide mošee, Dagestani kaubanduspealinnas Hassavjurtis tapeti keset päeva noor salafiitide jutlustaja. Paljud kardavad, et Dagestani umbes 35 000 salafiidi (vahhabiidi) seas, kes seni olid suhteliselt mõõdukad, tekitab see tugeva toetuse ISISe äärmuslastele ning suurendab veelgi Süüriasse-Iraaki sõdima suundujate hulka.