Sisukord
Arvamus
Postimees
21.12.2015
Eesti Kaljurand on presidendikandidaadina jõudsalt rahva toetust kogunud (1) Rosimannus Autorollost: silmamoondus ja advokaatide ilutulestik Male Mälumäng Dilbert Horoskoop Tagakülg Palju õnne Esikülg 21. detsember Südamearstid vaidlevad haigekassaga uute ravireeglite üle Vargad viisid autost kaasa Vao pagulaskeskuse laste jõulukingid Politsei põrkas MMSiga seotud väärteo uurimisel vastu pangasaladust Eesti lühiuudised Majandus Norma taandub turvavööde tootmisest Välismaa Aasta teadusläbimurre on genoomilõikur Moslemite ja juutide vastasseis peletab jõuluvaimu Petlemmast Välismaa lühiuudised Arvamus Ene-Margit Tiit: ausus riigi ees – mida see maksab? Peep Siitam: Pariisi kliimaleppes terendavad võimalused Eesti rohemajandusele Postimees 1936. aastal: ei tohi jõuda olukorrani, kui meie rahva arv hakkaks vähenema Taavi Minnik: idamaised ajaloospiraalid Oleg Kašin: Putin on muutnud ühiskonna tema palgal olevaks töökollektiiviks Erki Nool: õigus olla laps Juhtkiri: millist presidenti me tahame? Kultuur Kultuuri lühiuudised Sport Spordi lühiuudised Seitsme mehe meeskonna karikavõit Heas hoos Zirk ületas 36 aastat kestnud rekordi Suurepärases hoos Björndalen murrab 22 aasta pikkuse traditsiooni Euroliiga vahegrupid selged: tiitlikaitsja napp pääsemine ja Maccabi veider väljalangemine Ilves tegi musta talve valgemaks Tarbija Ostja kahtlustab poodi Eestisse sobimatu telefoni müümises Vale regiooni nutitelefon jätab kasutajale tühjad pihud Tartu Tänavatants vallutas kontserdimaja Vabamüürlased remontisid vana keldri Linnavolikogus: massina vastu ei saanud Avanes aasta tähtsaim näitus Ehitaja ja pritsimees, kel jätkub alati tööd Meelelahutus Koomiks Sudoku

Peep Siitam: Pariisi kliimaleppes terendavad võimalused Eesti rohemajandusele

2 min lugemist
Peep Siitam FOTO: Peeter Langovits

Pariisi kliimalepingute mõjudest rääkimine on Eestis kahetsusväärsel kombel taandunud arvamusavaldustele põlevkivisektori jätkusuutlikkusest. Pariisi kokkulepete mõju tuleks eelkõige näha uutes ärivõimalustes, mille kasutamine peaks olema Eestile eraldiseisev eesmärk. Teisisõnu, siseriiklik energiamajandus tuleb teha kasvavatele nõuetele vastavaks niikuinii, majanduskasv peab tulema aga eelkõige globaalset rakendust leidvatest ja müügikõlblikest ärilahendustest.

Tellijale Tellijale

Eestis on aastate jooksul tehtud mitu analüüsi, mis käsitlevad võimalikke stsenaariume juhuks, kui kasvuhoonegaaside emiteerimist tuleb drastiliselt vähendada. Seda on muuhulgas käsitlenud Taastuvenergia Koja analüüs TE100, Säästva Eesti Instituudi ja Eestimaa Looduse Fondi uuring Eesti võimalustest liikuda 2050. aastaks konkurentsivõimelise madala süsinikuga majanduse poole, Arengufondi tehtud Eesti energiamajanduse pikaajalise, aastani 2030 ulatuva arengukava alusuuringud ning keskkonnaministeeriumi veetav kliimapoliitika põhisuundade protsess.

Kõigi nimetatud uuringute ühine järeldus on see, et emissioonide drastiline vähendamine on Eestis võimalik ning globaalselt soosiva keskkonna puhul Eestile ka majanduslikult kasulik. Ilmselgelt vajavad sellised analüüsid uute raamtingimuste puhul ajakohastamist, kuid nagu eespool öeldud: tegelik kasu on pigem uute võimaluste kasutamisest. Selle kinnituseks kaks näidet.

19.12.2015 22.12.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto