Sisukord
Juhtkiri
Postimees
21.12.2015
Eesti Kaljurand on presidendikandidaadina jõudsalt rahva toetust kogunud (1) Rosimannus Autorollost: silmamoondus ja advokaatide ilutulestik Male Mälumäng Dilbert Horoskoop Tagakülg Palju õnne Esikülg 21. detsember Südamearstid vaidlevad haigekassaga uute ravireeglite üle Vargad viisid autost kaasa Vao pagulaskeskuse laste jõulukingid Politsei põrkas MMSiga seotud väärteo uurimisel vastu pangasaladust Eesti lühiuudised Majandus Norma taandub turvavööde tootmisest Välismaa Aasta teadusläbimurre on genoomilõikur Moslemite ja juutide vastasseis peletab jõuluvaimu Petlemmast Välismaa lühiuudised Arvamus Ene-Margit Tiit: ausus riigi ees – mida see maksab? Peep Siitam: Pariisi kliimaleppes terendavad võimalused Eesti rohemajandusele Postimees 1936. aastal: ei tohi jõuda olukorrani, kui meie rahva arv hakkaks vähenema Taavi Minnik: idamaised ajaloospiraalid Oleg Kašin: Putin on muutnud ühiskonna tema palgal olevaks töökollektiiviks Erki Nool: õigus olla laps Juhtkiri: millist presidenti me tahame? Kultuur Kultuuri lühiuudised Sport Spordi lühiuudised Seitsme mehe meeskonna karikavõit Heas hoos Zirk ületas 36 aastat kestnud rekordi Suurepärases hoos Björndalen murrab 22 aasta pikkuse traditsiooni Euroliiga vahegrupid selged: tiitlikaitsja napp pääsemine ja Maccabi veider väljalangemine Ilves tegi musta talve valgemaks Tarbija Ostja kahtlustab poodi Eestisse sobimatu telefoni müümises Vale regiooni nutitelefon jätab kasutajale tühjad pihud Tartu Tänavatants vallutas kontserdimaja Vabamüürlased remontisid vana keldri Linnavolikogus: massina vastu ei saanud Avanes aasta tähtsaim näitus Ehitaja ja pritsimees, kel jätkub alati tööd Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: millist presidenti me tahame?

2 min lugemist
FOTO: Urmas Nemvalts

Eestile uue presidendi valimine on tuleva aasta poliitikakalendris üks selgemaid pidepunkte. Ometi oskame praegu kindlalt ennustada vaid seda, et ülejärgmist vabariigi presidendi uusaastatervitust ei kuule me enam Toomas Hendrik Ilvese suust – kolmandat ametiaega ei luba presidendile põhiseadus.

Kui lähtuda vaid presidendi valimise korrast, siis pole meil ametlikke presidendikandidaategi varem kui kaks kuni neli päeva enne esimest hääletusvooru riigikogus, kus valituks osutumiseks peab kandidaat saama 68 parlamendiliikme poolthääle. Praktikas näeme kindlasti aga tunduvalt pikemat, mitu kuud kestvat kampaaniat. Kasvõi ainuüksi seetõttu, et kui otsustamine läheb valimiskogu kätte, on erakondadel vaja oma kandidaati omavalitsuste volikogudele «müüa» ja ette valimiskogu liikmete hääli lugeda. Valimiskogus osalevad ju peale parlamendiliikmete omavalitsuste volikogude esindajad.

Kas presidendi valib riigikogu või valimiskogu? Vastuse «valimiskogu» kasuks räägib mitu tegurit. Näiteks oleks valimiskogus nii IRLi kui Keskerakonna kaal eeldatavalt suurem, kui see on neil riigikogus. Erakondi on praeguses riigikogu koosseisus kahe – EKRE ja Vabaerakonna – võrra rohkem, kui oli eelmises. Lisaks valiti riigikogus 2011. aastal 73 häälega ametisolev president teiseks ametiajaks. Nüüd tuleks aga hääled kokku saada uue inimese, tinglikult tundmatu suuruse toetuseks. Teisalt võime ju fantaseerida, et õnnestub leida kandidaat, kes saaks ime ja kokkulepete toel riigikogus 68 poolthäält.

Skeptikud võivad öelda, et rahva arvamuse küsimisel kandidaatide kohta pole just palju kaalu olukorras, kus me veel ei teagi, keda erakonnad tegelikult kandidaatideks esitavad. Õigupoolest ei tea me ka seda, kuidas erakonnad oma kandidaadi leiavad. Võib-olla pole õiget nime veel kõlanudki. Pealegi sõltub lõplik valik sellest, kuidas erakonnad omavahel kaubale saavad. See, kas keegi on sotsioloogilise küsitluse järgi praegu natuke ees- või tagapool, võib selle vaate järgi olla täiesti teisejärguline.

Ometi osutab küsitlus sellele, milliseid omadusi inimesed tulevaselt presidendilt ootavad. Kolm inimest esinelikust – Kaljurand, Kallas ja Tarand – on silmapaistva välispoliitilise kogemusega. Marina Kaljurand on küsitluse järgi ainuke, kellel oleks märkimisväärne toetus nii eestlaste kui ka muust rahvusest inimeste hulgas.

Kindlasti ongi õige, et suur osa presidendi tööst on Eesti esindamine välismaal. Siiski ei tasu alavääristada presidendi rolli oma rahva ees ja sisepoliitikas.

Soovime, et erakonnad tuleksid oma kandidaatidega varakult välja, et Eesti inimestel oleks piisavalt aega nende vaateid ja isikuomadusi kaaluda ning ka arvamust avaldada. Üksikutest välkdebattidest vahetult valimiste eel on kahtlemata vähe. Ehkki valik on väga suurel määral erakondade kätes, tuleb neil ometi arvestada, et presidenti valitakse kogu Eesti rahvale.

Seotud lood
    19.12.2015 22.12.2015
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Postimees konto