Sisukord
Arvamus
Postimees
29.12.2015
Eesti Mälumäng KBFI ehk Eesti «kõige-kõigem» instituut Dilbert Male Horoskoop Palju õnne Euroskepsis kasvas pisut Ukraina küborg taastas Eestis jõu Kaitseliitlased ei taha erarelvi loovutada Kolm nädalat sõprade juures Tagakülg Tallinna lühiuudised Eesti lühiuudised Eriti pisikeste lihakuubikutega asuu Valaste juga jäätus muinasjutumaaks Majandus Venemaa läheb uuele aastale vastu tühjade taskutega Majanduse lühiuudised Reval Takso endiste juhtide logokasutus tõi kaasa juristide sekkumise Kinnisvaraturul andsid tooni uued korterid Välismaa Foto: El Niño tuleb peagi taas Jaapan palus vabandust: meie sõjavägi pidas seksiorjasid Välismaa lühiuudised Arvamus Juhan Mellik: tüütu Venemaa, tüütu Putin Juhtkiri: Euroopa-meelsed, aga murelikud eestlased Olev Remsu: mis mängud käivad õhupiiridel? Postimees 1933. aastal: Venemaalt tulnud kalurid osutusid spioonideks Ahto Lobjakas: kommentaariumid tuleb sulgeda Mari Tammar: «Punk teraapia» – teraapia kogu ühiskonnale Lugejate kirjad: eesti keelest ja põlevkivi tulevikust Päeva karikatuur Kultuur See algas The Murphy Bandist NO99 uus lavastus: kõik on siiski mõttetu Sport Dopinguspets Port peab venitamist venelastele kahjulikuks Aivar Rehemaa ei mahtunud Tour de Ski koondisse Mugavustsoonist välja ja välismaale Spordi lühiuudised Kalev pole lahkunud mängijatele asendajaid leidnud Tallinn Balti jaama turg kolib ümberehituse ajaks ära Tallinna lühiuudised Tarbija Mis jääb meelde tehnoloogia-aastast? Tartu Õpilastel aitavad talvevaheaega sisustada hobid Kahurid puhuvad lume jõeveest Noored kardavad metsas ära eksida Tartu kunst väärib enamat kui tapeedina väljapanek Toomemäele plaaniti loodusteaduste paleed Talvine remont aitab raha säästa Veemoto näitas olümpiaaladele koha kätte Meelelahutus Koomiks Sudoku

Lugejate kirjad: eesti keelest ja põlevkivi tulevikust

2 min lugemist

Aitäh!

Aeg teeb oma töö. Ka eesti keele kasutamisel. Kui poliitikas, majanduses ja muudes valdkondades toimuvad muutused sageli sõna otseses mõttes üle öö, siis keelelised muutused leiavad aset palju pikema aja vältel. Ei mäletagi enam ammu ühtegi tele- või raadiointervjuud, kus tänusõnale «aitäh» vastataks sõnaga «palun», «võtke heaks» või «olge lahke». Vastuseks kostab ikka ja jälle aitäh. Veidi imelikult kõlab, kui reporter tänab intervjueeritavat ja saab vastuseks aitäh. Sama võib täheldada ka riigikogus, kus näiteks saadik esitab küsimuse ministrile ja lõpetab küsimuse sõnaga «aitäh». Minister ütleb veel kord esiteks aitäh ja kui lõpetab oma vastuse, siis ütleb veel kord aitäh. Keda või miks ta tänas? Tekib küsimus, kas sõna «aitäh» kasutamisega on mindud liiale? Äkki oleks aeg meelde tuletada, kuidas seda tegelikult eesti keeles tegema peaks ning talitada edaspidi nii, nagu kunagi varem kombeks oli.

Arne Kuusmann

Eesti põlevkivitööstuse tulevikust

Eesti põlevkivitööstus on tehnoloogilise protsessina, põlevkivi kui aine omaduste tõttu maailmas ülimalt konkurentsivõimetu, mis on saanud eksisteerida üksnes tänu pikaajalisele, nõukogude ajal alanud ebaratsionaalsele majanduspoliitikale. Sisuliselt on tegu olnud aastakümneid kestnud sotsiaalabiga maapinna sisutu segikeeramise arvelt, millele nüüd on saabumas ka lõpp, kuna vahepealsed naftahinnad on meile kinkinud hulga uusi tehnoloogiaid, mille taastuvenergeetilise toodangu hind on naftabarreli 30–40 $ kandis.

Põlevkivitööstuse kui tegevusharu võinuks päästa õigeaegne suundumine gaasistamise ja betooni valmistamise tehnoloogiale, kus siis Eesti põlevkivist oleks jäätmevabalt toodetud kogu Baltikumi ja Soome jaoks nii torugaasi, asfalti kui ka teede betoonist aluskatteid. Säärasel kombinatsioonil oleks võinud olla olemuslikke konkurentsieeliseid nafta ja taastuvenergia ees. Õnneks või kahjuks, aga kogu aeg on olnud piisavalt madalalt lendajaid, kes on tõhusalt blokeerinud kõik katsed põlevkivitööstust tehnoloogiliselt konkurentsivõimeliseks ja keskkonnasõbralikuks muuta, lunides poliitprofiitseid sente vana tehnoloogiaga jätkamiseks – tobedaks lauspõletamiseks.

Uute naftahindade ja kliimalepete tingimustes pole valede tehnoloogiliste valikute tupikust väljumine enam kuigi võimalik, kuna krediidiressurss on ammendunud. Ja ehk ongi tore, et jääb see õhuke kiht orgaanilist ainet alles, mõistlikumatele põlvkondadele kasutamiseks. Tänaseks pole põlevkivielekter Eestile majanduslikult tasuv ja on vajalik veel üksnes Ida-Virumaale keskkonnareostuse arvelt sotsiaalabi andmise mõttes. Loomulikult leidub meil ka selles olukorras poliitikuid, kes oskavad olukorda millekski ära kasuta. Loodetavasti ei jõuta punkti, kus selle põlevkivikolossi kokkukukkumist lükatakse edasi Eesti metsade ärapõletamise teel toimuva varjatud subsideerimisega – kuniks metsad ära põletatud.

Elmer Joandi

Seotud lood
    28.12.2015 30.12.2015
    EELMINE
    JÄRGMINE
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto