Sisukord
Arvamus
Postimees
29.12.2015
Eesti Mälumäng KBFI ehk Eesti «kõige-kõigem» instituut Dilbert Male Horoskoop Palju õnne Euroskepsis kasvas pisut Ukraina küborg taastas Eestis jõu Kaitseliitlased ei taha erarelvi loovutada Kolm nädalat sõprade juures Tagakülg Tallinna lühiuudised Eesti lühiuudised Eriti pisikeste lihakuubikutega asuu Valaste juga jäätus muinasjutumaaks Majandus Venemaa läheb uuele aastale vastu tühjade taskutega Majanduse lühiuudised Reval Takso endiste juhtide logokasutus tõi kaasa juristide sekkumise Kinnisvaraturul andsid tooni uued korterid Välismaa Foto: El Niño tuleb peagi taas Jaapan palus vabandust: meie sõjavägi pidas seksiorjasid Välismaa lühiuudised Arvamus Juhan Mellik: tüütu Venemaa, tüütu Putin Juhtkiri: Euroopa-meelsed, aga murelikud eestlased Olev Remsu: mis mängud käivad õhupiiridel? Postimees 1933. aastal: Venemaalt tulnud kalurid osutusid spioonideks Ahto Lobjakas: kommentaariumid tuleb sulgeda Mari Tammar: «Punk teraapia» – teraapia kogu ühiskonnale Lugejate kirjad: eesti keelest ja põlevkivi tulevikust Päeva karikatuur Kultuur See algas The Murphy Bandist NO99 uus lavastus: kõik on siiski mõttetu Sport Dopinguspets Port peab venitamist venelastele kahjulikuks Aivar Rehemaa ei mahtunud Tour de Ski koondisse Mugavustsoonist välja ja välismaale Spordi lühiuudised Kalev pole lahkunud mängijatele asendajaid leidnud Tallinn Balti jaama turg kolib ümberehituse ajaks ära Tallinna lühiuudised Tarbija Mis jääb meelde tehnoloogia-aastast? Tartu Õpilastel aitavad talvevaheaega sisustada hobid Kahurid puhuvad lume jõeveest Noored kardavad metsas ära eksida Tartu kunst väärib enamat kui tapeedina väljapanek Toomemäele plaaniti loodusteaduste paleed Talvine remont aitab raha säästa Veemoto näitas olümpiaaladele koha kätte Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: Euroopa-meelsed, aga murelikud eestlased

2 min lugemist

Kas Eesti inimesed on rahul Euroopa Liiduga? Vastus on kahetine. Ühelt poolt on rahulolu Eesti kuulumisega ELi endiselt suur ja meie inimesed tunnevad ennast eurooplastena, ELi kodanikena. Teisalt on inimesed mures Euroopas toimuva pärast, eriti kõige selle pärast, mida me Eestis vahetult ei näe (immigratsioonikriis, terrorism ja liikmesriikide võlakriis) ning ELi kuvandit ei pea positiivseks kaugeltki nii paljud kui veel kevadel.

Eesti inimesed on endiselt vägagi Euroopa-meelsed. Riigikantselei uuring näitab vähemalt seda, et ELi kuulumist peetakse kasulikuks ja vajalikuks. Eurobaromeetri uuringu (mõlema jaoks koguti andmeid novembris) küsimus «Kas tunnete ennast ELi kodanikuna?» käib aga identiteedi kohta. Eestis vastas sellele jaatavalt 72 protsenti küsitletutest – sama palju kui Belgias, Rootsis, Portugalis. Nii kõrgel tasemel pole «kodanikutunne» sugugi igal pool: näiteks Itaalias, Küprosel ja Bulgaarias tunneb end ELi kodanikuna alla poole vastanutest. Toetus euro-ühisrahale on liikmesriikidest kõige suurem just Eestis (82 protsenti).

Euroopa-meelsus ei tähenda aga kaugeltki, et meie inimesed või teiste ELi riikide inimesed peaksid positiivseks kõike ELis toimuvat või oleksid ühemõtteliselt nõus ELis tehtavate otsustega. Kevadise Eurobaromeetriga võrreldes on peaaegu kõikjal vähenenud nende osakaal, kes peavad ELi kuvandit positiivseks, ja kasvanud on negatiivse hinnangu andjate osakaal.

Eurobaromeetri uuringu järgi peavad rändekriisi ELi suurimaks mureks peaaegu kõigi liikmesriikide kodanikud. Üllatuslikult on nii vastajaid enim just Eestis (79 protsenti), kus vähemalt «kvoodipõgenikke» veel ju polegi, ent samamoodi arvab ka kolmveerand sakslastest, taanlastest, rootslastest, hollandlastest ja tšehhidest – ELis keskmiselt 58 protsenti vastanutest. Enamik eurooplasi arvab, et illegaalse immigratsiooni vastu tuleks ELi tasemel teha rohkem, ja üpris lai toetus oleks ka ELi ühisele migratsioonipoliitikale.  

Lahknevus riikide vahel tuleks ilmselt sisse aga küsimuse juures, mida täpselt teha. Suure rändesurve all olevate riikide hulgas on näiteks Rootsi selline, kus endiselt peab enamik immigratsiooni väljastpoolt ELi positiivseks – rekordiline 70 protsenti vastanutest. ELis keskmiselt arvab nii 34 protsenti, ent negatiivseks peab seda 59 protsenti vastanutest. Üle 80 protsendi peab sisserännet halvaks Ungaris, Slovakkias ja Tšehhis, aga ka rändeteedest täiesti eemale jäänud Eestis ja Lätis.

Kokkuvõtvalt ei saa aga Eesti kohta siiski väita, et pagulaskriis oleks järsult vähendanud meie inimeste Euroopa-meelsust või ka tekitanud valdavalt negatiivse hinnangu ELile. Vastupidiselt sellele, mida paljud asjatundjad kevadiste kvoodi-uudiste valguses ennustasid.

Seotud lood
    28.12.2015 30.12.2015
    EELMINE
    JÄRGMINE
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto