Sisukord
Eesti
Postimees
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Rohkem sotsiaalset mõõdet, vähem majandust

4 min lugemist
Raha FOTO: SCANPIX

Uuest aastast jõustunud seaduste ja muudegi muudatuste hulgas on selgelt esil sotsiaalsed tagatised, sellal kui majanduse vallas ei leia kuigi palju uut. Tõsi, sotsiaalkulutuste kasvu katmiseks paisutab riik kaudseid makse.

Tellijale
Tulud ja nende deklareerimine

  • Tulumaksuvaba tulu kerkib 2040 euroni aastas ehk seniselt 154 eurolt 170 euroni kuus. Täiendav maksuvaba tulu on pensioni korral 225 eurot kuus (2700 eurot aastas). Laste ülalpidamisega seotud täiendava maksuvaba tulu määr on 154 eurot kuus teise ja iga järgneva kuni 17 aasta vanuse lapse eest.

  • Füüsilise isiku maksustatavast tulust lubatud mahaarvamiste kogusumma väheneb 1920 eurolt 1200 eurole.

  • Maksuvaba välislähetuse päevaraha tõuseb seniselt 32 eurolt 50 euroni.

  • Tulumaksuseaduse muudatus karmistab koolituskulude tulumaksutagastuse regulatsiooni seda osa, mis puudutab täiskasvanute täienduskoolitusi ning huvikoolis õppijaid. Tulumaksu tagastuseks peab koolituse läbiviijal olema tegevusluba või siis on ta selleks esitanud majandustegevusteate. Sel juhul peab õppija osalema täienduskoolitusel, mille õppekava eesmärk on tasemeõppe õppekavas sisalduva või kutsestandardis kirjeldatud kutse-, ameti- või erialase kompetentsi saavutamine või keeleõpe.

  • Enam ei loeta tulumaksutagastusega koolituskuluks A- ja B-kategooria mootorsõiduki juhi koolitusel osalemise eest tasutud summasid.

  • Eluruumi üürilepingu alusel saadud tulust saab edaspidi arvata tuludeklaratsioonis maha üürimisega seotud kulude katteks viiendiku. Sellist mahaarvamist rakendatakse kõigile üürileandjatele, sõltumata kulutuste tegelikust suurusest ja kuludokumente ei pea maksu- ja tolliametile esitama. Seega maksustatakse üüritulust 80 protsenti.

Pere ja sotsiaalabi

  • Vanemahüvitise ülempiir kerkib mullusega võrreldes 175 euro võrra, 2724 euroni.

  • Igakuine toetus esimesele ja teisele lapsele kerkib viie euro võrra ehk 50 euroni.

  • Vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir perekonna esimesele liikmele kerkib 358 euroni, igale järgnevale vähemalt 14-aastasele pereliikmele 179 euroni ja igale alla 14-aastasele pereliikmele 107,4 euroni. Mullu olid vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiirid vastavalt 329, 164,5 ja 98,7 eurot.

  • Lapsi üksinda kasvatavate vanemate jaoks suureneb minimaalne igakuine elatis 215 euroni.

  • Märtsis jõustuvad täitemenetluse seadustiku muudatused võimaldavad kohtu määruse alusel muuhulgas peatada elatisvõlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse, relvaloa, jahipidamise õiguse ja kalastuskaardi.

  • Toimetulekutoetus suureneb, sest toimetulekupiir kerkib 130 euroni (eelmisel aastal 90 eurot) üksi elavale inimesele ja pere esimesele liikmele, samuti alaealistele lastele. Iga järgneva täisealise pereliikme toimetulekupiir suureneb 104 euroni (mullu 72 eurot).

  • Seoses alampalga kasvuga kerkivad Swedbanki teatel lastevanemate kulud neis omavalitsustes – ka Tallinnas, Tartus ja Pärnus –, kus lasteaia kohatasu on seotud alampalgaga. Vanemad peavad seega arvestama 3–8 euro suuruse kohatasu hinnatõusuga.

  • Uus sotsiaalhoolekandeseadus paneb paika miinimumnõuded kohalike omavalitsuste sotsiaalteenuste kvaliteedile.

  • Jõustub uus lastekaitseseadus, mille abil peaks olema muuhulgas võimalik paremini ennetada laste kehalist ja vaimset väärkohtlemist. Seadus keelustab lapse igasuguse väärkohtlemise. Samuti paneb seadus igaühele kohustuse anda teada abivajavast lapsest.

Palgad ja pension

  • Alampalk kerkib 40 euro võrra ehk 430 euroni.

  • Riigieelarvelistes tervishoiuasutustes kerkib tervishoiutöötajate palk 10–11 protsendi jagu.

  • Kõrgharidusega kultuuritöötaja brutopalga alammäär kerkib 13,5 protsenti ehk 830 euroni kuus.

  • Viis kirjanikku ja viis kunstnikku hakkavad saama kolme aasta jooksul kirjaniku- ja kunstnikupalka.

  • Prognoosi kohaselt kerkivad pensionid aprillist 5,7 protsenti. Keskmine vanaduspension suureneb seega 44-aastase staažiga inimesel 375 eurolt 396 euroni.

  • Naiste pensioniea algus ühtlustub meeste omaga, kerkides seniselt 62,5 eluaastalt 63 eluaastale.

Tööturg

  • Töötutoetus kerkib mulluselt keskmiselt 124,25 eurolt kuus 136,71 euroni.

  • Jõustub töövõimereform, mis peaks tooma sotsiaalministeeriumi arusaama järgi vähenenud töövõimega inimestele kaasa rohkem teenuseid. Juulist rakendub uus inimese töövõime hindamise kord, mis on aluseks töövõimetoetuse maksmisel.

Aktsiisid

  • Maagaasi aktsiisimäär kerkib viiendiku võrra.

  • Alkoholiaktsiis kerkib 1. veebruarist 15 protsenti – rahandusministeeriumi hinnangul tähendab see näiteks poole liitri õlle kolmeprotsendilist hinnatõusu ja liitrise viinapudeli üheksaprotsendilist hinnatõusu.

  • Tubakaaktsiis kerkib juunist 8 protsenti. Sigaretipaki keskmine hind kallineb seega tänavu 3,26 euroni.

  • Bensiini aktsiisimäär kerkib veebruarist kümnendiku. Rahandusministeeriumi hinnangul mõjutab see praeguse odava maailmaturuhinna juures bensiiniliitri hinda umbes 5 sendi jagu.

  • Diisli ja kerge kütteõli aktsiisimäär kerkib veebruarist 14 protsenti, mis toob praeguste odavate maailmaturuhindade juures kaasa umbes 6,6-sendise liitrihinna tõusu.

Tervis

  • Uue mootorsõidukijuhi tervisetõendi väljastamise korra järgi suunatakse juhiloa taotleja täiendavale uneuuringule, kui arstidel tekib uneapnoe kahtlus.

  • Pereõdedel tekib ravimiretsepti väljakirjutamise õigus. Samuti suureneb nende roll riskirühmade ja krooniliste haigete regulaarsel jälgimisel ning ravi korraldamisel.

  • Haigekassa poolt kalendriaasta jooksul hüvitatavate haiguspäevade arv ei ole enam piiratud. Seni oli kindlustatul õigus saada haigushüvitist kokku mitte üle 250 päeva kalendriaastas.

  • 20. maist muutuvad kohustuslikuks pilthoiatused sigarettide ja suitsetamistubaka, sealhulgas vesipiibutubaka pakenditel. Sigarettidel ja sigarettideks keerataval suitsetamistubakal ei tohi edaspidi olla tubakast eristuvat maitset ega lõhna. Erandina on antud 2020. aasta 20. maini üleminekuaeg mentooliga maitsestatud tubakale.

Tarbimine ja teenused

  • Märtsist jõustuv uus tarbijakaitseseadus keelab tarbijale esitatud arve eest tasu küsimise, olenemata arve edastamise viisist. Seejuures saab tarbija valida ise kõige sobivama arve saamise viisi.

  • Nüüdsest on keelatud laenude reklaamimine televisioonis ja raadios, erandiks on eluasemelaenud ja krediitkaartidega kaasnev krediit. Eelkõige kärbib muutus kiirlaenuandjate tiibu. Lisaks piiratakse tarbijakrediidi reklaami sisu, see puudutab nii järelmaksu, liisingut, eluasemelaenu kui ka tarbimislaenu.

  • Uus kindlustustegevuse seadus peaks korrastama kindlustustegevuse turgu ja olema valitsuse hinnangul seega kasulik kindlustusvõtjale. Kindlustusandjal peavad olema nõuetekohaseks tegutsemiseks vajalikud vahendid ja kogemused ning võtmetöötajad peavad vastama kindlatele nõuetele. Lisaks täpsustab seadus nõudeid kindlustusvahendajatele.

  • Tagatisfondi seaduse muudatused näevad panga pankroti korral hoiustajatele ette senisest suurema kaitse. Nagu varemgi, tagatakse hoius koos intressidega kuni 100 000 euro ulatuses hoiustaja kohta. Uuendus näeb aga ette, et kui inimene on vahetult enne pankrotti müünud kinnisvara ja pannud raha panka, siis tagatakse see summa täiendavalt 70 000 euro ulatuses lisaks mainitud 100 000 eurole.

  • Iseenda hasartmängusõltuvust saavad nüüd piirata ka klassikalise loterii ostjad ning spordiennustusvõistlustel osalejad. Mängupiirangu avalduse saab teha mängukohtades ning maksu- ja tolliametis.

Keskkond

  • Taastumatute maavarade kaevandamisõiguse tasumäärad kasvavad 3–6 protsenti.

  • Jäätmejaamad peavad nüüd olema suutelised elanikkonnalt vastu võtma senisest laiemat olmejäätmete sortimenti. Samuti peavad jäätmejaamad tagama võimaluse anda sorditud ja liigiti kogutud jäätmed sobival ajal üle vähemalt kolmel korral nädalas, sealhulgas ka ühel puhkepäeval. Kokku peab jaam võtma jäätmeid vastu 24 tunnil nädalas.

Varia

  • Niinimetatud ohvrite direktiivi jõustumine laiendab kannatanu õigusi kriminaalmenetluses. See tähendab paremat informeerimist, tema toetamist ja kaitsmist kriminaalmenetluse kestel. Samuti saavad riigi õigusabi alaealised kannatanud, kelle huvid on vastuolus seadusliku esindaja huvidega.

  • Jõustub uus riigikaitseseadus, mis annab valitsusele hoovad ja vahendid riigikaitseliste kriiside lahendamiseks ka siis, kui ei ole veel tegu selge ja konventsionaalse sõjalise rünnakuga. Seadusesse toodud kõrgendatud kaitsevalmiduse mõiste tähendab, et rahuaja ja sõjaseisukorra vahel on veel üks täiendav kaitseseisund.

  • Austraalias avatakse Sydney peakonsulaadi asemel saatkond pealinnas Canberras.

Allikad: ministeeriumid, riigiametid, Swedbank

04.01.2016 06.01.2016
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto