Sisukord
Arvamus
Postimees
06.01.2016
Eesti Male Mälumäng Dilbert Horoskoop Kiil ja Kaljurand pääsevad vahi alt valve alla Palju õnne Tali tuli Tagaots Sotsiaalministeerium lõikas näppu Kuressaare haigla ravimaht võib oluliselt kahaneda Andmelao rajamine takerdus julgeolekuohu tõttu Eesti lühiuudised Eesti lühiuudised Majandus ELi palgasaajate tipus leidub viis eestlast Eestlasest tehasejuht Hiinas: sealne ärikultuur on Eestile vastupidine Välismaa Välismaa lühiuudised Vene korruptsioon võib mürgitada nende äripartnereid Rootsi kaitseanalüüs tunnistab migratsiooni tõsiseks ohuks Arvamus Hendrik Alla: hobuse vorst Juhtkiri: sobimatu mäng lapsevanemate närvidel Allar Jõks, Carri Ginter: 2016 – eestlase piitsaga kasvatamise aasta Päeva karikatuur Postimees 1932. aastal: surmaotsus salaviinale Soomes Kultuur Välisministeeriumi kultuuripreemiad pälvisid Veljo Tormis ja Aare Hõrn Klouni silmade kaudu Sport Pehrsson: keskendume Rootsi vastu oma tööle Suure meistri esimene suur tulemine Spordi lühiuudised Olümpiamedalite ootus, utoopilised plaanid ja vaba ametikoht Tarbija Majanduse lühiuudised Munarakkude külmutamine on võimalik kahes kliinikus Mis muutub tänavu tervise valdkonnas? Noored eestlased päästavad Indias elusid Tartu Raekoja kellamäng paisub uhkemaks Külm sunnib hädasolijad varjupaika Pealehakkamine päästab Eesti spordi Teateid tegelikkusest ehk Elu võimalikkusest lasteaias Riiklikud lastekaitsjad alustavad Tartus tööd Uudishimu toob Kaja Kruusi ellu värve Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: sobimatu mäng lapsevanemate närvidel

2 min lugemist

Kõlab uskumatult, aga on ometi tõsi, et tervelt kolm aastat ettevalmistatud ministri määruse tulemused tabasid puuetega laste vanemaid sel nädalal kui välk selgest taevast. Nad said abivahendeid rentivalt firmalt mitu korda suurema arve kui veel eelmisel kuul.

Tänase lehe loost saate lugeda, millise ehmatuse ja murega lapsevanemad neid arveid vaatasid. Alles eile õhtuks saatis sotsiaalkindlustusamet lapsevanematele lubaduse, et nii suuri arveid nad siiski ise tasuma ei pea hakkama, sest puudega laste abivahendeid käsitleb riik erandina ning kompenseerib suurema rahasummaga kui täiskasvanud puudega inimeste abivahendeid.

Isegi kui lõpuks läheb kõik hästi ja inimeste probleemid saavad lahenduse, on mäng lapsevanemate närvidel olnud täiesti kohatu. Esiteks jääb arusaamatuks, miks kirjutas minister sedavõrd pikalt ettevalmistatud määrusele alla sisuliselt vahetult enne selle kehtima hakkamist. Määrus sai allkirja 21. detsembril, Riigi Teatajas ilmus see 29. detsembril ja kehtima hakkas juba 1. jaanuarist. Niisugune tähtaegadega tormamine ei lähe kokku hea tavaga ning tundub õigustamatu just arvestades seda, et muutusi on tegelikult ette valmistatud kolm aastat ning määruse eelnõu kooskõlastusring sai läbi juba eelmise aasta juulis.

Teiseks on juhtunu järjekordne näide saamatust kommunikatsioonist. Tulemus on ju see, et need inimesed, kelle jaoks abivahendid ning nende kulude katmise kord tegelikult mõeldud on, ei teadnud, mis neid ees ootab. Vähemalt kommunikatsiooni eest vastutavad ametnikud ei suutnud näha puude taga inimest. Võib ju väita, et puuetega inimeste esindusorganisatsioonid ning abivahendeid rentivad firmad olid sisuliselt muutustest teadlikud, sest olid kaasatud juba määruse ettevalmistamisse. See on aga väga vilets vabandus, kui teenuse lõpptarbijat pole piisavalt ja arusaadavalt informeeritud. Peaks olema päevselge, et pelgalt määruse teksti ülesriputamisest ei piisa. Inimestele tuleb neid puudutavaid asju selgitada, ja seda nii, et ka õigusteaduse ning sotsiaaltöö topelt-doktorikraadi omamata on tal võimalik aru saada, mis temaga juhtuma hakkab ning mida konkreetselt tema tegema peaks.

Mõeldes, milliseid kõikvõimalikke kalleid sotsiaalkampaaniaid meil korraldatakse, poleks ju olnud mõeldamatu, et ka seda kokku ligi 70 000 inimest puudutav muudatus neilesamadele inimestele korralikult ja aegsasti lahti seletatakse. Vabandus, et riigil polnud nende inimeste registrit, mõjub lihtsalt naeruväärsena. Teenuse osutajad ju saadavad neile arveid. Mis takistanuks näiteks infomaterjalide saatmist koos arvetega?

Kahtlemata tuleb riigil kohelda abisaajaid väärikalt, kommunikatsioon on üks tähtis osa sellest. Saamatu teavitamine põhjustab täiesti asjatuid pingeid inimestele, kes niigi on hädas.

Seotud lood
    05.01.2016 07.01.2016
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto