Sisukord
Arvamus
Postimees
22.02.2020
Eesti Viljandi valmistub võõrustama presidendi pidu (7) Süda läheb soojaks ja hingele pai – pannakse tähele Mida teha vabariigi aastapäeval? (2) Majandus Põhjamaade pankade veri hakkas viimaks hüübima Välismaa «Ihne nelik» keeldus kriipsugi taandumast (34) KOHALIK VAADE ⟩ Kolmejalgsed vallandasid Leedus liiklusraevu (15) Liibüas evakueeriti sõja jalust mitu tuhat kaamelit Arvamus Juhtkiri: viinarindel muutustega (5) Evelyn Kaldoja: valgustav lobiabsurd (1) Õlitööstuse eestkõneleja (6) Sipsik elab veel! (1) Läti ema eksirännakud (3) Esitus, mis tõi pisara silma Kertu Birgit Anton: kliimapööret ei tehta meie eest ära (22) Kultuur ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Sport Eesti mehed vollemaailma absoluutses tipus Taavi Libe: kuidas tuua inimesed video­mängude abil spordi juurde? EAL nõuab Rally Estonia korraldamise eest meeletut summat (1) Kriisk: presidendiamet oleks minu olümpia Soomlase ajastu start jahmatas isegi suuri optimiste Kliima Uus normaalsus: jäävabal talvel sööb torm Eesti randa nagu labidaga Merendus Hiina viirus muserdab maailma laevandust AK Tehnoloogiagigantide uue põlvkonna juhid Liiga hilja ja poolikult tehtud otsus Ukraina ekspert: «Ilma Venemaa otsese sekkumiseta oleks see sõda varsti läbi» (75) Hasso Krull: maa, rahvas ja riik (21) VIDEO ⟩ Kunst sinu ümber. Dokumentaalne poeet Kristina Norman ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Kus poliitik ees, seal bandiidid taga Nädala plaat. Nagu seest külm juustuburger Nädala plaat. Ruttab aeglaselt keset üksildasi masse Kutse presidendi vastuvõtule Juurikas. Eesti tänab (5) Arter Depressiooni põrgust pääsenud Liis Velsker: emotsioonide kõikumine oli nii metsik, et ma enam ei jaksanud nendega tegeleda (4) Käputäis Eesti «kurjategijaid» Siberi kolkas... Viirusest ohtlikum (38) Kaitsja, kes võib mõnikord osutuda tapjaks VIDEO. Mägine Itaalia: hirmud, viirastused ja maagia Ei karjet, ei kõmakat, matkaja lihtsalt kadus teelt Ekstreem-Sipsiku seiklused Umbe hää süük!* Arter otsis võrumaist pidupäevamaitset Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Superstaar Anne Veski: «Paabulinnuks ei pea saama!» (1) Kodune helisüsteem 10 000 euro eest. Eestis loodud Audese tippkõlarid valmivad kuulmise järgi (22) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: sobimatu mäng lapsevanemate närvidel

2 min lugemist

Kõlab uskumatult, aga on ometi tõsi, et tervelt kolm aastat ettevalmistatud ministri määruse tulemused tabasid puuetega laste vanemaid sel nädalal kui välk selgest taevast. Nad said abivahendeid rentivalt firmalt mitu korda suurema arve kui veel eelmisel kuul.

Tänase lehe loost saate lugeda, millise ehmatuse ja murega lapsevanemad neid arveid vaatasid. Alles eile õhtuks saatis sotsiaalkindlustusamet lapsevanematele lubaduse, et nii suuri arveid nad siiski ise tasuma ei pea hakkama, sest puudega laste abivahendeid käsitleb riik erandina ning kompenseerib suurema rahasummaga kui täiskasvanud puudega inimeste abivahendeid.

Isegi kui lõpuks läheb kõik hästi ja inimeste probleemid saavad lahenduse, on mäng lapsevanemate närvidel olnud täiesti kohatu. Esiteks jääb arusaamatuks, miks kirjutas minister sedavõrd pikalt ettevalmistatud määrusele alla sisuliselt vahetult enne selle kehtima hakkamist. Määrus sai allkirja 21. detsembril, Riigi Teatajas ilmus see 29. detsembril ja kehtima hakkas juba 1. jaanuarist. Niisugune tähtaegadega tormamine ei lähe kokku hea tavaga ning tundub õigustamatu just arvestades seda, et muutusi on tegelikult ette valmistatud kolm aastat ning määruse eelnõu kooskõlastusring sai läbi juba eelmise aasta juulis.

Teiseks on juhtunu järjekordne näide saamatust kommunikatsioonist. Tulemus on ju see, et need inimesed, kelle jaoks abivahendid ning nende kulude katmise kord tegelikult mõeldud on, ei teadnud, mis neid ees ootab. Vähemalt kommunikatsiooni eest vastutavad ametnikud ei suutnud näha puude taga inimest. Võib ju väita, et puuetega inimeste esindusorganisatsioonid ning abivahendeid rentivad firmad olid sisuliselt muutustest teadlikud, sest olid kaasatud juba määruse ettevalmistamisse. See on aga väga vilets vabandus, kui teenuse lõpptarbijat pole piisavalt ja arusaadavalt informeeritud. Peaks olema päevselge, et pelgalt määruse teksti ülesriputamisest ei piisa. Inimestele tuleb neid puudutavaid asju selgitada, ja seda nii, et ka õigusteaduse ning sotsiaaltöö topelt-doktorikraadi omamata on tal võimalik aru saada, mis temaga juhtuma hakkab ning mida konkreetselt tema tegema peaks.

Mõeldes, milliseid kõikvõimalikke kalleid sotsiaalkampaaniaid meil korraldatakse, poleks ju olnud mõeldamatu, et ka seda kokku ligi 70 000 inimest puudutav muudatus neilesamadele inimestele korralikult ja aegsasti lahti seletatakse. Vabandus, et riigil polnud nende inimeste registrit, mõjub lihtsalt naeruväärsena. Teenuse osutajad ju saadavad neile arveid. Mis takistanuks näiteks infomaterjalide saatmist koos arvetega?

Kahtlemata tuleb riigil kohelda abisaajaid väärikalt, kommunikatsioon on üks tähtis osa sellest. Saamatu teavitamine põhjustab täiesti asjatuid pingeid inimestele, kes niigi on hädas.

Seotud lood
    21.02.2020 24.02.2020
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto