Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Epp Paalberg: me ei ole veel sihile jõudnud

Tallinna reaalkooli õpilane Epp Paalberg on üks Tunne Kelami (IRL) büroo korraldatud esseekonkursi «Eesti riik on noorte kätes» võitjatest. Postimees avaldab nii tema kui veel kahe võistutöö autori esseed lühendatult.

Eesti on väike vabariik Põhja-Euroopas, mis juba 24 aastat rühib aina edasi mingis suunas. Innukuse ja töösagina tõttu tundub, et sihtkoht on paigas ning vahendid selleni jõudmiseks valitud. Kas meil tegelikkuses aga on aimu, kuhu tahame jõuda? Mõne vaatepunktist oleme juba kohal, ent teised on näinud vaid paari teeviita või vihjet, mis suunas peaks liikuma.

Iseseisvuse ja vabaduse saavutamisega täitusid paljude unistused ja lootused. Ent kas nüüd need inimesed, kelle unistused pea veerand sajandit tagasi täitusid, ütlevad, et oleme kohal? Nii saaksid väita vaid inimesed, kes ei süüvi detailidesse, kellele loeb pealispind.

Ma olen õppinud ajaloost ning kuulnud vanematelt ja vanavanematelt lugusid, missugune oli elu enne Eesti Vabariigi taassündi. Päris täpselt ma siiski ei tea, mis tunne oleks elada võõrvõimu all. Üks pisike osa minust arvab, et oleme kohal: elame vabas riigis, võime rääkida ajaloost, kartmata küüditamist, võime laulupeol laulda laule, mis kõlavad südamest.

Ma olen elanud ainult iseseisvas Eestis, ma ei saa enda kogemust võrrelda eluga enne iseseisvust. Mina näen seda, kuidas elatakse minu kõrval. Vaadates praegu toimuvat, paistab roostetust siit nurgast ja ämblikuvõrke sealt. Eakam rahvas on kaotanud usu, keskealised püüavad veel, kuid enam mitte nii ausate võtetega. Noored peaksid soovima sekkuda riigi käekäiku, sest Eesti on meie kodu nii praegu kui ka tulevikus. Kas oleme selleks valmis?

Enamik minu eakaaslasi suudab nimetada nähtusi, millega ei saa Eestis rahul olla, ent nad ei mõtle tavaliselt edasi, mida muuta, sest nende arvates ei võeta neid nagunii kuulda. Ma ei taha sellise ettekäändega nõustuda. Inimene, kelle ettepanekud on põhjendatud, leiab endale toetajaid ning tema sõnum jõuab kaugemale.

Noortena peaksime koolis õppima maailma erinevaid tahke tundma. Nii suudaksime luua kujutluse riigist, milles elada tahame. Sihtpunkti selginemine võimaldab leida lihtsamaid mooduseid sinna jõudmiseks. Peaksime varustama end teadmistepagasiga, millega põhjendada enda seisukohti.

Eestis on aktiivsel noorel inimesel võimalus sekkuda hariduspoliitika kujundamisse õpilasesinduste kaudu. Veelgi hakkajamad on oma maailmavaate määratlenud ja tegutsevad erakondades. Arvan, et Noorte Foorumi kokkukutsumine Toompeal võiks olla 16–26-aastastele noortele heaks võimaluseks esitada oma visioon Eesti riigi tulevikust.

Värskete mõtete ja selgete vaadetega noored aitaksid kogenenumatel astuda korraks samm kõrvale, et märgata ja mõista ebakõlasid. Ma ei arva, et noored peaksid riigi juhtimise üleöö enda kätte haarama, aga võiksime näidata huvi riigi probleemide vastu ning pakkuda välja oma nägemuse lahendustest.

Ka omavalitsustes võiks noori kaasata vabakuulajatena volikogu koosolekutele, et noored mõistaksid protsesside sisulist juhtimist ja omandaksid vaatlejatena kogemusi. Eakaaslastega igapäevases suhtluseski saame puudutada Eestile olulisi teemasid.

Usun, et eakamategi inimeste lootus taastuks, kui näeksid andekaid, tarku ja eeskujulikke noori riigi asjades kaasa rääkimas ning homsest päevast hoolimas.

Ma ei tea, millal ja kuhu me jõuame. Kaugusest nagu paistaks midagi, midagi helget ja kaunist. Kättesaamatut. Praeguste noorte juhitud tuleviku Eestini viib käänuline tee. Meil, noortel, on tahet otsida teed eesmärgini ning jaksu, et läbida kurve ning hüpata üle aukude. Esiisadelt on meil pärandina põues tahtejõud ja sitke meel, millega vajadusel kuristike servilt üles ronida. Kauguses, kuhu püüdleme, õitseb igikestev Eesti Vabariik. Iga pingutuse võrra, millesse panustame praegu, on ihaldatud eesmärk lähemal. Usun, et kunagi jõuame kohale.

08.01.2016 11.01.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto