Sisukord
AK
Postimees
09.01.2016
Eesti Horoskoop Palju õnne Dilbert Tagakülg Aasta algas suure külmaga Alati autoriteet Eesti lühiuudised Noore pere tulevane kodu hävis tules Ülemistele kerkib Eesti suurim kontorihoone Välisministeerium: soiku jäänud arutelu tuleb üles võtta Muinsuskaitsja: Pätsi mälestus tuleb väärikalt jäädvustada Déjà-vu-reform «Tujurikkuja» pahad poisid Käperdamisvolinik annab nõu Male Eesti lühiuudised Välismaa Kölni võimud on vahistanud hulga asüülitaotlejaid Välismaa lühiuudised Enne olid meil majad, nüüd on telgid Arvamus Uku Kert Paidra: mässuline mõtlemine Postimees 1936. aastal: rahvahääletus 23., 24. ja 25. veebruaril Peeter Langovitsi tagasivaade: elavmale Estonias Kerese hiigelpartiist Päeva karikatuur Juhtkiri: Kölni õppetunnid Sirje Niitra: arst koju käima? Madis-Ulf Regi: minu päevik 2015 Kultuur Luulehetk – hetk luules Kuri ilmub inimesse trikiga Nädala plaat. Plaat-isiksus Aja auk. Sydi sünniaastapäev Mida arvab Postimehe žürii filmist «Ema»? Õudsed veretööd Šotimaal «Kas teie olete seltsimees Nelis?» Lähedus ja sõda Kuidas kõlab, lõhnab ja maitseb «Lindvistika»? Sport Kõiv ainukesena edasi, Gaim viimane Kilp jõudis esikümnesse, Kümmel ja Sellis jäid pidama veerandfinaali Spordi lühiuudised Bengals võitleb katkise pöidla ja suure rivaaliga TTÜ otsib välismaalt täiendust, Pärnu, Rakvere ja Tartu ootavad vigastatute naasmist Tammjärv tuuril – autojuht, asjaajaja, suusataja Tarbija Esimese töö leidmine võib olla keeruline AK Maria Kogan: ma ei taha, et nad koliksid välismaale Uku Kert Paidra: mässuline mõtlemine Aja auk. Sydi sünniaastapäev Epp Paalberg: me ei ole veel sihile jõudnud Nädala plaat. Plaat-isiksus Mida arvab Postimehe žürii filmist «Ema»? Õudsed veretööd Šotimaal Aasta koduloom on lehm (see mustakirju) Jaan Undusk: olemise taktikaline tarkus Arter Putini tütred Rändekriisi epitsentris Hendrik Sal-Saller: täiskasvanuks ei saa ma kunagi Marko Reikop: uni Alo Mattiiseni tütar luges isa mõtteid Stiiline Anatoli Ein Indiaanitelgist üle Wall Streeti räpiplaadile Meelelahutus Koomiks Sudoku

Uku Kert Paidra: mässuline mõtlemine

2 min lugemist

Tallinna reaalkooli X klassi õpilane Uku Kert Paidra on üks Tunne Kelami (IRL) büroo korraldatud esseekonkursi «Eesti riik on noorte kätes» võitjatest. Postimees avaldab nii tema kui ka veel kahe võistlustöö autorite esseed lühendatult.

Koolipoistel, erinevalt vanematest meestest, oli Vabadussõja alguses lootus. Neil oli enesekindlust, idealismi ja nooruslikku hulljulgust, mis lõppude lõpuks nakatas ka vanemaid mehi ning nii astusid nemadki taas relva alla, et võidelda noore Eesti Vabariigi ja vabaduse eest. Kui poleks olnud noorte põikpäisust, enesekindlust ja lootust, oleksime ilmselt praegugi võõra võimu all.

Vabadussõda on väga hea näide, miks Eesti riik on noorte kätes. See on nii sellepärast, et noored on pealehakkajad. Nende elu pole veel ette kirjutatud, nad on riskialtimad ja valmis vastu võtma uusi ja suuri katsumusi. Nende mõtlemine pole veel mingi kindla vormi all kinni ja neil võib olla palju uusi ja pealtnäha hullumeelseid ideid. Väga häid näiteid selle kohta on Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise ajast kaheksakümnendate aastate lõpust ja üheksakümnendate algusest, kus režiimile vastuhakkajate hulgas oli palju noori. Nende ajud polnud veel läbi immutatud kommunistlikust korrast ja sellepärast nägid nemad, miks see nii halb oli, ja hakkasid sellele vastu. Noorte rollist riigis räägib hästi ka fakt, et pärast iseseisvuse taastamist sai Eesti peaministriks Mart Laar, kes 32-aastasena oli minu teada tollel hetkel kõige noorem peaminister maailmas.

Vanemad inimesed peavad laskma noortel vabalt mõtelda, kuid samas ei tohi nad neil lasta päris kõike teha. Noorte mässuline mõtlemine on just see, mis nad eriliseks teeb, aga ka see, mis neid tulevikus n-ö tagumikust võib hammustada, kui võetud risk liiga suur on. Sellepärast ongi vanemate roll mingil määral piire seada. Seda ei tohi aga teha liiga suurel määral, sest siis kasvatataks inimesi, kes on eluaeg teinud midagi juhiste järgi ning lõppude lõpuks ei oskagi iseseisvalt mõtelda. Nagu öeldakse: loll õpib enda vigadest, tark õpib teiste vigadest. Vanemad inimesed on need vead kõik juba läbi teinud ja nemad saavad õpetada noori just nendeks tarkadeks inimesteks, kes teiste vigadest õpiks ja ise neidsamu vigu ei teeks.

Kui me aktiivselt õpetaks lastele ja noortele, et me oleme kõik, sõltumata nahavärvist, usundist, seksuaalorientatsioonist, lihtsalt inimesed, kes on head või halvad, rikkad või vaesed, õnnelikud või õnnetud, siis kaoks rassism ja muu vihkamine ühiskonnast ühe või kahe generatsiooniga.

Maailm on praegu väga kiires muutuste perioodis ja noored on kõige uue sees üles kasvanud. Nad oskavad küsida küsimusi, mille peale pole varem üldse mõeldud. Sellepärast on noored kõigele eelnevale lisaks ka tehnoloogia ja majanduse tulevik. Pole juhuslik, et enamik idufirmasid on noorte poolt tehtud. Vanemad inimesed lihtsalt ei oskakski selliste asjade peale mõelda või see tunduks nende jaoks mõttetu, sest nad on seda teisiti harjunud tegema.

Noorte hulljulgusest Vabadussõja ja iseseisvuse taastamise ajal sai see kõik alguse ja nüüd on meie kätes, mis saab meie riigist edasi. Just meie peame tulevikus enda õlul kandma seda vastutust, mille nimeks on Eesti. Ka meie peame kasvatama põlvkondi, kes veel kaugemas tulevikus seda kanda tahavad ja julgevad. Peame neil laskma õppida ja kujundada enda arvamust ja teha ka vigu, sest ainult nende kaudu õpib inimene.

Seotud lood
    08.01.2016 11.01.2016
    EELMINE
    JÄRGMINE
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto