Uku Kert Paidra: mässuline mõtlemine

Tallinna reaalkooli X klassi õpilane Uku Kert Paidra on üks Tunne Kelami (IRL) büroo korraldatud esseekonkursi «Eesti riik on noorte kätes» võitjatest. Postimees avaldab nii tema kui ka veel kahe võistlustöö autorite esseed lühendatult.

Koolipoistel, erinevalt vanematest meestest, oli Vabadussõja alguses lootus. Neil oli enesekindlust, idealismi ja nooruslikku hulljulgust, mis lõppude lõpuks nakatas ka vanemaid mehi ning nii astusid nemadki taas relva alla, et võidelda noore Eesti Vabariigi ja vabaduse eest. Kui poleks olnud noorte põikpäisust, enesekindlust ja lootust, oleksime ilmselt praegugi võõra võimu all.

Vabadussõda on väga hea näide, miks Eesti riik on noorte kätes. See on nii sellepärast, et noored on pealehakkajad. Nende elu pole veel ette kirjutatud, nad on riskialtimad ja valmis vastu võtma uusi ja suuri katsumusi. Nende mõtlemine pole veel mingi kindla vormi all kinni ja neil võib olla palju uusi ja pealtnäha hullumeelseid ideid. Väga häid näiteid selle kohta on Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise ajast kaheksakümnendate aastate lõpust ja üheksakümnendate algusest, kus režiimile vastuhakkajate hulgas oli palju noori. Nende ajud polnud veel läbi immutatud kommunistlikust korrast ja sellepärast nägid nemad, miks see nii halb oli, ja hakkasid sellele vastu. Noorte rollist riigis räägib hästi ka fakt, et pärast iseseisvuse taastamist sai Eesti peaministriks Mart Laar, kes 32-aastasena oli minu teada tollel hetkel kõige noorem peaminister maailmas.

Vanemad inimesed peavad laskma noortel vabalt mõtelda, kuid samas ei tohi nad neil lasta päris kõike teha. Noorte mässuline mõtlemine on just see, mis nad eriliseks teeb, aga ka see, mis neid tulevikus n-ö tagumikust võib hammustada, kui võetud risk liiga suur on. Sellepärast ongi vanemate roll mingil määral piire seada. Seda ei tohi aga teha liiga suurel määral, sest siis kasvatataks inimesi, kes on eluaeg teinud midagi juhiste järgi ning lõppude lõpuks ei oskagi iseseisvalt mõtelda. Nagu öeldakse: loll õpib enda vigadest, tark õpib teiste vigadest. Vanemad inimesed on need vead kõik juba läbi teinud ja nemad saavad õpetada noori just nendeks tarkadeks inimesteks, kes teiste vigadest õpiks ja ise neidsamu vigu ei teeks.

Kui me aktiivselt õpetaks lastele ja noortele, et me oleme kõik, sõltumata nahavärvist, usundist, seksuaalorientatsioonist, lihtsalt inimesed, kes on head või halvad, rikkad või vaesed, õnnelikud või õnnetud, siis kaoks rassism ja muu vihkamine ühiskonnast ühe või kahe generatsiooniga.

Maailm on praegu väga kiires muutuste perioodis ja noored on kõige uue sees üles kasvanud. Nad oskavad küsida küsimusi, mille peale pole varem üldse mõeldud. Sellepärast on noored kõigele eelnevale lisaks ka tehnoloogia ja majanduse tulevik. Pole juhuslik, et enamik idufirmasid on noorte poolt tehtud. Vanemad inimesed lihtsalt ei oskakski selliste asjade peale mõelda või see tunduks nende jaoks mõttetu, sest nad on seda teisiti harjunud tegema.

Noorte hulljulgusest Vabadussõja ja iseseisvuse taastamise ajal sai see kõik alguse ja nüüd on meie kätes, mis saab meie riigist edasi. Just meie peame tulevikus enda õlul kandma seda vastutust, mille nimeks on Eesti. Ka meie peame kasvatama põlvkondi, kes veel kaugemas tulevikus seda kanda tahavad ja julgevad. Peame neil laskma õppida ja kujundada enda arvamust ja teha ka vigu, sest ainult nende kaudu õpib inimene.

Seotud lood
08.01.2016 11.01.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto