Sisukord
Tallinn
Tänane leht
08.01.2016
Eesti Palju õnne Dilbert Riigikontroll soovitas eripensionidest loobuda Tagakülg Hinnatõusu põhjused E-riigis sunnitakse perearste tegema bürokraadi tööd Pakane ja naabrimemm hoiavad noort peret veeta Mitme relva keeldu ei tule Esikülg 8. jaanuar Raha hakkab liikuma koos abivajajaga Politsei hakkab uimastitarvitajaid hoiatama SMSiga Saaremaa liinile jäi talveks vaid üks parvlaev Eesti lühiuudised Horoskoop Sel aastal pöördub Eesti näoga mere poole Male Sotsiaalministeerium veab uut eripensionireformi Majandus USA vaatajate lemmikuid Netflix Eestis ei näita Margus Allikmaa: miks mitte Netflixiga midagi koos toota Netflixi tulek Eesti teletegijate põlvi nõtkuma ei pane Hiina raputas maailma aktsiaturge Välismaa Kas Põhja-Koreal on vesinikupomm – selles on küsimus Reisiuudised Arglik Kim naudib julmust ja luksust Hiina raputas maailma aktsiaturge Lepe USAga ei too meile GMOsid ega kloorikanu 13 näpunäidet, kuidas talitada terrorirünnaku ajal Arvamus Henrik Roonemaa: ja Lottet ikka ei ole Juhtkiri: ühe relva riik Anneli Habicht: korraldamata juhtum, abivahenditest rääkimata Mihhail Lotman ja Mall Hellam: anonüümsete kommentaaride poolt ja vastu Päeva karikatuur Evelyn Kaldoja: migratsiooni jälg Postimees 1915. aastal: teateid Eesti sõjameeste üle Tõnis Saarts ja Marleen Allemann: Eesti näib olevat liidrikriisis Kultuur «Lotte» jäi «Savisaarele» alla Postimees on Kuldgloobustel kohal Ma tahaksin Lauriga rääkida Sport Bärengrubi profikarjäär sai läbi Spordi lühiuudised Boris Gelfand: males paljast andest ei piisa Kaarel Täll: koondiste üheshingamisest Sloveenia imemees Peter Prevc: igavesest kaotajast võidurobotiks Kaks eri lähenemist, esialgu valitseb Loeb Tallinn Fotouudis: Ähvardav loodus Toompeal Sel aastal pöördub Eesti näoga mere poole Tarbija E-riigis sunnitakse perearste tegema bürokraadi tööd Reisiuudised 13 näpunäidet, kuidas talitada terrorirünnaku ajal Tartu Pakane ajab ahju peale Jaak Kikas: ja siis hakkadki pildis nägema nägusid, lõustu ja deemoneid Lapsed õpivad laagris paremini keskenduma Uus bussiliin läheb Ropka rahvast kaugelt mööda Lumerõngapark avab homme rajad Meelelahutus Koomiks Sudoku

Sel aastal pöördub Eesti näoga mere poole

2 min lugemist
Merekultuuriaasta ellukutsuja Urve Tiiduse sõnul tuleb merd väärtustada, sest meri oli siin enne meid ja jääb siia ka pärast meid. FOTO: Peeter Langovits

Kui möödunud aasta oli Eestis muusika-aasta, siis alanud aasta on merekultuuriaasta, mille motoks on «Näoga mere poole».

«Me kõik saame omamoodi puudutatud merest, meresõidust ja merekultuurist. Hubert Veldermann lõpetas raadio Kukus oma meresaated alati sõnadega: hoidke ennast näoga mere poole. See on ka merekultuuriaasta tunnuslause ja ühtlasi meie kõige hardam ja parem soov, et me oleksime näoga mere poole, tunnetaksime, mida meri meile annab, mida ta on meile andnud ja kas me oskame ka seda kõike vääriliselt hinnata,» ütles Eesti Meremuuseumi direktor Urmas Dresen eilsel merekultuuriaasta tutvustusüritusel Lennusadamas.

«Me kõik võib-olla ei teadvusta seda, mida meri on meile andnud. Samas me loodame, et selle aasta lõpetuseks on väga paljudel merest, merekultuurist, meretraditsioonidest, mereajaloost rohkem teadmisi kui seni. Ja kui neid on pisut juurde tulnud, siis on merekultuuriaasta oma ülesande täitnud,» arvas Dresen.

«See aasta rõhutab: meri oli siin enne meid ja jääb kestma pärast meid. Ja meie asi on merega seotud valdkondi edendada ja need kõik paremana tulevastele põlvkondadele pärandada,» lausus merekultuuriaasta ellukutsuja, riigikogu liige ja endine kultuuriminister Urve Tiidus.

Merekultuuriaasta projektijuhi Karen Jagodini sõnul ei ole meri Eesti kontekstis kunagi inimesest liiga kaugel. Mitte rohkem kui paari-kolme tunni tee kaugusel. Ja maailma mastaape arvestades ei ole see kuigi pikk teekond mere äärde jõudmiseks,» rääkis Jagodin.

Ta selgitas, et kuna tegu on kultuuriministeeriumi teema-aastaga, siis on see mõeldud kõikidele Eesti inimestele. Teisest küljest aga on kolm sihtrühma. Esiteks lapsed ja noored, kellele merekultuuri edasi anda. Teiseks «merefännid» ehk need, kelle elus meri juba praegu tähtsat rolli mängib, ning kolmandaks randlased ehk need, kelle najal merekultuur ja -traditsioonid püsivad.

Merekultuuriaasta programm jaguneb neljaks temaatiliseks osaks. Jaanuaris ja veebruaris tuuakse esile pärandi- ja kultuuriteemad. Kevadel, märtsist maini on fookuses mereohutus ja -haridus. Juunist augustini kutsutakse kõiki mere äärde ja merele aktiivselt puhkama ja vaba aega sisustama. Septembrist kuni novembrini on päevakorras tõsised arutelud Eesti kui mereriigi tuleviku üle.

Rohkem infot merekultuuriaasta sündmuste ja programmide kohta leiab veebilehelt www.merekultuur.ee, kuhu koonduvad nii programmide kirjeldused kui sündmuste galeriid ning ürituste kalender, kuhu kõik saavad lisada merega seotud ettevõtmisi, mis alanud aastal Eestis aset leiavad.

Seotud lood
07.01.2016 09.01.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto