Sisukord
Kommentaar
Tänane leht
08.01.2016
Eesti Palju õnne Dilbert Riigikontroll soovitas eripensionidest loobuda Tagakülg Hinnatõusu põhjused E-riigis sunnitakse perearste tegema bürokraadi tööd Pakane ja naabrimemm hoiavad noort peret veeta Mitme relva keeldu ei tule Esikülg 8. jaanuar Raha hakkab liikuma koos abivajajaga Politsei hakkab uimastitarvitajaid hoiatama SMSiga Saaremaa liinile jäi talveks vaid üks parvlaev Eesti lühiuudised Horoskoop Sel aastal pöördub Eesti näoga mere poole Male Sotsiaalministeerium veab uut eripensionireformi Majandus USA vaatajate lemmikuid Netflix Eestis ei näita Margus Allikmaa: miks mitte Netflixiga midagi koos toota Netflixi tulek Eesti teletegijate põlvi nõtkuma ei pane Hiina raputas maailma aktsiaturge Välismaa Kas Põhja-Koreal on vesinikupomm – selles on küsimus Reisiuudised Arglik Kim naudib julmust ja luksust Hiina raputas maailma aktsiaturge Lepe USAga ei too meile GMOsid ega kloorikanu 13 näpunäidet, kuidas talitada terrorirünnaku ajal Arvamus Henrik Roonemaa: ja Lottet ikka ei ole Juhtkiri: ühe relva riik Anneli Habicht: korraldamata juhtum, abivahenditest rääkimata Mihhail Lotman ja Mall Hellam: anonüümsete kommentaaride poolt ja vastu Päeva karikatuur Evelyn Kaldoja: migratsiooni jälg Postimees 1915. aastal: teateid Eesti sõjameeste üle Tõnis Saarts ja Marleen Allemann: Eesti näib olevat liidrikriisis Kultuur «Lotte» jäi «Savisaarele» alla Postimees on Kuldgloobustel kohal Ma tahaksin Lauriga rääkida Sport Bärengrubi profikarjäär sai läbi Spordi lühiuudised Boris Gelfand: males paljast andest ei piisa Kaarel Täll: koondiste üheshingamisest Sloveenia imemees Peter Prevc: igavesest kaotajast võidurobotiks Kaks eri lähenemist, esialgu valitseb Loeb Tallinn Fotouudis: Ähvardav loodus Toompeal Sel aastal pöördub Eesti näoga mere poole Tarbija E-riigis sunnitakse perearste tegema bürokraadi tööd Reisiuudised 13 näpunäidet, kuidas talitada terrorirünnaku ajal Tartu Pakane ajab ahju peale Jaak Kikas: ja siis hakkadki pildis nägema nägusid, lõustu ja deemoneid Lapsed õpivad laagris paremini keskenduma Uus bussiliin läheb Ropka rahvast kaugelt mööda Lumerõngapark avab homme rajad Meelelahutus Koomiks Sudoku

Evelyn Kaldoja: migratsiooni jälg

2 min lugemist
Evelyn Kaldoja FOTO: ANDRES HAABU/PM

Evelyn Kaldoja kirjutab sellest, milliseid poliitilisi tagajärgi võib endaga kaasa tuua massiline migratsioon.

See oli aasta 1028, kui Bütsantsis tuli võimule keiser Romanos III. Üks tema suuniseid juba toona ilmaliku valitsemisega tihedalt seotud idakirikule oli heakskiit monofüsiitlike kristlaste tagakiusamisele Süürias.

Suunist täideti ilmselt innuga, sest selle tulemusel valgus ümbritsevatele moslemite aladele hulk kristlaste poolt tagakiusatud kristlastest pagulasi. Piisavalt selleks, et tekkinud rahutu õhkkond rajaks teed Seldžukkide dünastia tõusule. See islamiusuline oguusi-turgi dünastia vallutas peagi suure osa toonasest Väike-Aasiast, Süüriast ja Palestiinast. 11. sajandi lõpuks algas Seldžukkide impeerium Egiptusest ja lõppes Hiina juures.

Neid sündmusi peetakse omakorda pinnaseks ristisõdadele, mille üks avalööke oli nn talurahva ristisõda Pierre Eremiidiks kutsutud prantsuse jutlustaja eestvõttel. Tema taha kogunes kiiresti hämmastavalt suur rahvahulk. Need olid vaesemad kihid, kellel Püha Maa ja moslemitega reaalset kokkupuudet polnud. Küll aga oli alust olla rahulolematu oma eluga. Tõenäoliselt oli nii vaesusel kui ka lihtsale inimesele kaugel sihil osa selles, et kõigepealt lintšisid rahvaristisõdijad germaani alade juute ja Ida-Euroopa kristlasi ning siis rüüstasid idakristluse kantsi Konstantinoopolit.

Seldžukkide ehk moslemitega kohtusid nad lõpuks Kibotose lahingus. Järgnenu kohta öeldakse raamatus «Täieliku idioodi teejuht ristisõdadesse»: «Selgub, et islamisse pöördumine on lihtne. Tuleb vaid öelda: «Jumal on suur ja Muhamed on tema prohvet.» ning alistuda ümberlõikamisele.» Raamatu järgi olid paljud rahvaristisõdijad valmis eesnaha ohverdama, teised aga surid märtrisurma tänapäeva türklaste eelkäijate mõõkade otsas.

Mida ma selle paralleelide tõmbamise võimalustest tiine ajaloopeatüki kirjeldamisega öelda tahan? Seda, et immigratsiooni võib pidada vajalikuks või kahjulikuks, paratamatuks või välditavaks, aga ei saa silmi kinni pigistada fakti ees, et teatud massi ületades jätab see jälje poliitilisele reaalsusele.

Kui seldžukid kuidagi kauged tunduvad, siis mõelge või 19. sajandil massiliselt USAsse voolanud iirlastele. Toona Ühendriikides domineerinud valge protestantliku kogukonna silmis oli tegu paavstlike usuhulludega, kes kõlbasid kõige ropumatele töödele. 20. sajandi lõpuks oli iiri kogukond USAs aga poliitiliselt nii tugev, et vaatamata erisuhtele Londoniga ei julgenud Washington pikka aega täiel määral tunnistada IRA terroristlikkust.

Muuseas, migratsiooni poliitilisest mõjust räägib ka vastne Rootsi kaitseministeeriumi logoga uuring «Läänemere piirkonna tulevased julgeolekuväljakutsed». Ma ei tea, kuivõrd tõene on väide, et rootslased üritasid seda migratsiooni puudutava osa pärast kalevi alla lükata. Loodetavasti mitte: ka kõige abivalmim riik peaks seda olema avatud silmade ja oma rahva suhtes ausa jutuga.

Seotud lood
07.01.2016 09.01.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto