Sisukord
Arvamus
Postimees
08.01.2016
Eesti Horoskoop Palju õnne Dilbert Riigikontroll soovitas eripensionidest loobuda Tagakülg Mitme relva keeldu ei tule E-riigis sunnitakse perearste tegema bürokraadi tööd Pakane ja naabrimemm hoiavad noort peret veeta Sel aastal pöördub Eesti näoga mere poole Esikülg 8. jaanuar Raha hakkab liikuma koos abivajajaga Politsei hakkab uimastitarvitajaid hoiatama SMSiga Saaremaa liinile jäi talveks vaid üks parvlaev Eesti lühiuudised Male Hinnatõusu põhjused Majandus USA vaatajate lemmikuid Netflix Eestis ei näita Margus Allikmaa: miks mitte Netflixiga midagi koos toota Netflixi tulek Eesti teletegijate põlvi nõtkuma ei pane Hiina raputas maailma aktsiaturge Välismaa Kas Põhja-Koreal on vesinikupomm – selles on küsimus Reisiuudised Arglik Kim naudib julmust ja luksust Hiina raputas maailma aktsiaturge Lepe USAga ei too meile GMOsid ega kloorikanu 13 näpunäidet, kuidas talitada terrorirünnaku ajal Arvamus Henrik Roonemaa: ja Lottet ikka ei ole Juhtkiri: ühe relva riik Anneli Habicht: korraldamata juhtum, abivahenditest rääkimata Mihhail Lotman ja Mall Hellam: anonüümsete kommentaaride poolt ja vastu Päeva karikatuur Evelyn Kaldoja: migratsiooni jälg Postimees 1915. aastal: teateid Eesti sõjameeste üle Tõnis Saarts ja Marleen Allemann: Eesti näib olevat liidrikriisis Kultuur «Lotte» jäi «Savisaarele» alla Postimees on Kuldgloobustel kohal Ma tahaksin Lauriga rääkida Sport Bärengrubi profikarjäär sai läbi Spordi lühiuudised Boris Gelfand: males paljast andest ei piisa Kaarel Täll: koondiste üheshingamisest Sloveenia imemees Peter Prevc: igavesest kaotajast võidurobotiks Kaks eri lähenemist, esialgu valitseb Loeb Tallinn Fotouudis: Ähvardav loodus Toompeal Sel aastal pöördub Eesti näoga mere poole Tarbija E-riigis sunnitakse perearste tegema bürokraadi tööd Reisiuudised 13 näpunäidet, kuidas talitada terrorirünnaku ajal Tartu Pakane ajab ahju peale Jaak Kikas: ja siis hakkadki pildis nägema nägusid, lõustu ja deemoneid Lapsed õpivad laagris paremini keskenduma Uus bussiliin läheb Ropka rahvast kaugelt mööda Lumerõngapark avab homme rajad Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: ühe relva riik

2 min lugemist
Karikatuur. Kalevipoeg. Serviti FOTO: Urmas Nemvalts

Siseministeeriumis on kooskõlastusringil relvaseaduse muutmine, mis muuhulgas kärbiks enesekaitseks mõeldud relvade arvu ühe omaniku käes.

Põhjenduseks on toodud eelkõige võrdlemisi suur varastatud ja kaotatud relvade hulk Eestis. Kuid statistika näib osutavat ka sellele, et eestlane ei ole alati just kõige vastutustundlikum relvaomanik. Näiteks on Eesti elanike käes tunduvalt vähem tulirelvi kui meie Skandinaavia naabritel ja lätlastel, kuid tulirelvade põhjustatud surmade arv on Eestis suurem kui Põhjamaades ja ka tunduvalt suurem kui Lätis.

Relvaseaduse muutmise eelnõus on mõndagi, mis tekitanud relvaomanike vastasseisu, kuid enim on seda teinud muudatus, mis keelab kodus hoida rohkem kui ühte relva. See muudatus puudutaks umbes kümmet protsenti Eesti relvaomanikest ehk paari tuhandet inimest. Viimasel ajal ongi Eestis levinud trend, et relvi ei soetata mitte enesekaitsevajadusest, vaid huvist relvade vastu. Riigiametnike loogika on lihtsustatult öeldes järgmine: kui inimesel on vaid üks relv, siis on väiksem tõenäosus seda kaotada ja väiksem tõenäosus, et kaotatud ja varastatud relvad võiksid sattuda valedesse kätesse. Seadusemuudatuste vastaste põhiline argument on, et enesekaitseks ühest relvast ei piisa.

Tegelikult võiks Euroopas viimasel ajal toimunut arvesse võttes, eriti möödunud aasta terrorirünnakute valguses, algatada ka Eestis tulirelvade omamise ja kandmise teemal laiema diskussiooni. Relvapoliitikat ei vaadata praegu üle mitte ainult meil, vaid sama hästi kui kogu Euroopas. On erinevaid lähenemisi ja ka erinevaid lahendusi. Näiteks Suurbritannias on alates 1980. aastatest relvaseadust karmistades enesekaitseks mõeldud relvad elanike käest järk-järgult üldse ära korjatud. Lõplikuks ajendiks sai 1996. aastal Dunblane’i koolitulistamine, milles hukkus 18 inimest. Relvapoliitika karmistamise tulemuseks on see, et tulirelva läbi hukkub suures riigis aastas keskmiselt mõnikümmend inimest.

Loomulikult räägib karmi relvapoliitika vastu argument, et kui seadusandjad üritavad piirata seaduslike relvade arvu, kasvab märgatavalt illegaalsete relvade arv. See aga tähendab mõistagi uusi ohte ja uusi karisid. Selles eelnõus on ka teisi puudujääke, millele asjatundjad on tähelepanu juhtinud ning mis loodetavasti edasise töö käigus kõrvaldatud saavad. Seepärast oleks hea, et seaduseelnõude koostamisel kehtiks põhimõte «üheksa korda mõõda ja üks kord lõika». Äärmiselt oluline on ka see, et tulirelvaseaduse muutmisega kaasneks mitmepoolne ja konstruktiivne diskussioon.

Seotud lood
07.01.2016 09.01.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto