Sisukord
Arvamus
Postimees
09.01.2016
Eesti Horoskoop Palju õnne Dilbert Tagakülg Aasta algas suure külmaga Alati autoriteet Eesti lühiuudised Noore pere tulevane kodu hävis tules Ülemistele kerkib Eesti suurim kontorihoone Välisministeerium: soiku jäänud arutelu tuleb üles võtta Muinsuskaitsja: Pätsi mälestus tuleb väärikalt jäädvustada Déjà-vu-reform «Tujurikkuja» pahad poisid Käperdamisvolinik annab nõu Male Eesti lühiuudised Välismaa Kölni võimud on vahistanud hulga asüülitaotlejaid Välismaa lühiuudised Enne olid meil majad, nüüd on telgid Arvamus Uku Kert Paidra: mässuline mõtlemine Postimees 1936. aastal: rahvahääletus 23., 24. ja 25. veebruaril Peeter Langovitsi tagasivaade: elavmale Estonias Kerese hiigelpartiist Päeva karikatuur Juhtkiri: Kölni õppetunnid Sirje Niitra: arst koju käima? Madis-Ulf Regi: minu päevik 2015 Kultuur Luulehetk – hetk luules Kuri ilmub inimesse trikiga Nädala plaat. Plaat-isiksus Aja auk. Sydi sünniaastapäev Mida arvab Postimehe žürii filmist «Ema»? Õudsed veretööd Šotimaal «Kas teie olete seltsimees Nelis?» Lähedus ja sõda Kuidas kõlab, lõhnab ja maitseb «Lindvistika»? Sport Kõiv ainukesena edasi, Gaim viimane Kilp jõudis esikümnesse, Kümmel ja Sellis jäid pidama veerandfinaali Spordi lühiuudised Bengals võitleb katkise pöidla ja suure rivaaliga TTÜ otsib välismaalt täiendust, Pärnu, Rakvere ja Tartu ootavad vigastatute naasmist Tammjärv tuuril – autojuht, asjaajaja, suusataja Tarbija Esimese töö leidmine võib olla keeruline AK Maria Kogan: ma ei taha, et nad koliksid välismaale Uku Kert Paidra: mässuline mõtlemine Aja auk. Sydi sünniaastapäev Epp Paalberg: me ei ole veel sihile jõudnud Nädala plaat. Plaat-isiksus Mida arvab Postimehe žürii filmist «Ema»? Õudsed veretööd Šotimaal Aasta koduloom on lehm (see mustakirju) Jaan Undusk: olemise taktikaline tarkus Arter Putini tütred Rändekriisi epitsentris Hendrik Sal-Saller: täiskasvanuks ei saa ma kunagi Marko Reikop: uni Alo Mattiiseni tütar luges isa mõtteid Stiiline Anatoli Ein Indiaanitelgist üle Wall Streeti räpiplaadile Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: Kölni õppetunnid

2 min lugemist
Päeva karikatuur. 9. jaanuar. FOTO: Urmas Nemvalts

Kölnis uusaastaööl toimunud massiline ahistamine, röövimised ja mitu vägistamist ning ulatuselt väiksemad, ent sisult sarnased sündmused Rootsis ja Soomes seavad küsimärgi alla eelkõige tahtmatuse tunnistada riske ning seda, et uusimmigrantide kohanemiseks ei piisa hea tahte deklareerimisest, vaid tuleb teha ka midagi tõhusat.

Esiteks tuleb meeles hoida, et süü on isiklik. Praeguseks Kölnis kinni peetud 31 kahtlusalusest on asüülitaotlejaid 18 – kuritegudes ei osalenud ainult araablased või värsked tulijad. Ka siis, kui tuvastatud kahtlusaluste ringi laienemisel need proportsioonid muutuvad, ei ole kindlasti õige konkreetsete inimeste kuritegelikku käitumist omistada kõigile pagulastele. Ei tohiks olla liiga üllatav, et ühes korralike inimestega on Euroopasse jõudnud lihtlabaseid pätte. Nagu ütles Saksamaa kantsler Angela Merkel, tuleb kuriteod välja selgitada ja näidata, kust kulgevad piirid.

Üks pool toimunust juhib tähelepanu politseilistele probleemidele. Kölnis ei oldud säärasteks sündmusteks valmis. Helsingis näiteks oli politsei oluliselt paremini valmistunud ning ennetavalt vahistati mehed, kes politsei info järgi kavandasid ahistamist, röövimist ja varastamist. Kõiki intsidente see siiski ära ei hoidnud.

Politseil on ilmselt õppida seda, mismoodi kuritegelike rünnakute ärahoidmiseks valmistuda, kuidas ennetada kuritegelike jõukude tekkimist jne. Pole üllatav, et ülerahvastatud pagulaskeskustes, kus kõikvõimaliku taustaga noored mehed pead-jalad koos elavad ning sisukas tegevus puudub, tekib kuritegelikke plaane.  

Teine õppetund puudutab võõrast kultuurist tulnutele elementaarsete asjade selgitamist ja nende kohanemist laiemalt. Sinisilmne usk, et kõik kulgeb kuidagi iseenesest normaalses suunas, on saanud järjekordse löögi. Need noored mehed on tulnud keskkonnast, kus on teistsugune arusaam avalikust ruumist, karistustest, naistest ja meestest, ka riietusest, ning lisaks muule puudub ka alkoholi tarvitamise kultuur. Õigupoolest on küsimus ju selles, kuidas selgitada neile kultuurilisi erinevusi nii, et sõnum tõepoolest kohale jõuaks.

Kui piiride selgitamine käib ainult või ülekaalukalt politsei jõuga, siis pole mõtet pidulikult integratsioonist rääkida. Nii õnnestub küll kuritegusid tõkestada ja piire seada, ent mitte inimesi ühiskonda integreerida.

Need sündmused osutavad, et kohanemine puudutab palju laiemat valikut teemasid kui keele õppimine. Kas näiteks on tõhusaid õpetusviise selleks, et selgitada täiskasvanud meestele, kuidas läänelikus maailmas vastassooga suhete sobitamine käib?

Eestis oleme eelmisel aastal vaielnud vihaselt, aga väga üldsõnaliselt rassismi jmt üle. Tunduvalt asjalikum vastus oleks mitte kärpida nende spetsialistide teadusraha, kes tegelevad võõraste kultuuride või ka käitumisteaduste uurimisega, ning sihipäraselt tellida uuringuid, mis aitaks tulevikus olla valmis kohanemisprobleemide lahendamiseks.

Seotud lood
    08.01.2016 11.01.2016
    EELMINE
    JÄRGMINE
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto