Sisukord
Arvamus
Postimees
11.01.2016
Eesti Male Mälumäng Dilbert Horoskoop Tagakülg Palju õnne Rakvere ammoniaagiõnnetuses hukkus masinist Pakasepäevil on varjupaik kui viietärnihotell Savisaare kuriteokahtluses paljastub uus episood Eesti lühiuudised Avandi: äge, kui Catherine Deneuve on konkurent Esikülg 11.01 «Kus see Eesti on?» Majandus Finantsstrateegidel on vesi ahjus Aafrika eeskuju annab eestlastele energeetilise sõltumatuse Välismaa Välismaa lühiuudised Pariisi Vabariigi väljakul mälestati mulluste rünnakute ohvreid ISIS jagas uusi hoope Egiptuse turismile Barcelona eraldumishuvilistel õnnestus koalitsioon ära teha Arvamus Oliver Lomp: naabrite peale kade Lugejakiri: miks me peaksime maavarasid uurima? Kalle-Kaspar Sepper: Eesti-Mehhiko poisi lapserööv – kes vastutab? Juhtkiri: NATOga või NATOta? Päeva karikatuur Taavi Minnik: võit surma üle Postimees 1899. aastal: Makedonia küsimus Juta Saarevet: kuidas sai alguse palju pahameelt tekitanud abivahendireform Kultuur Kultuuri lühiuudiseid Sport Liider Pärnu andis edu käest ja kaotas Selverile Spordi lühiuudised Super Bowl jäi taas vaid unistuseks Vanamoodsus kukutas treeneri Djokovic on omaette klassist, aga kui kauaks? Enneolematult võimsa norralase rekordiline võit Tallinn Pakasepäevil on varjupaik kui viietärnihotell Tartu Lasteaias võib käia tasuta või maksta iga kuu hiigelsummasid Jahimehed tõrguvad tiineid emiseid laskmast Tartu ringkonnakohus küsib ajaloolist kodu tagasi Koerad kolisid külmaga kuudist katuse alla Tartu näiline lastesõbralikkus Kunstilinn Tartu. Protsendiga ja ilma Noored murdsid pead põletavate probleemide kallal Robotid võtsid mängulaual mõõtu Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: NATOga või NATOta?

2 min lugemist

Venemaa pole end viimastel aastatel näidanud kõige usaldusväärsema naabrina ja see on ka põhjus, miks otsivad Venemaa ümbruses asuvad riigid  lisagarantiid oma julgeolekule.

Venemaa agressiivne käitumine Läänemerel ja Arktikas on teiste hulgas murelikuks teinud neutraalsed Soome ja Rootsi. Seda muret väljendas Soome president Sauli Niinistö uusaastakõnes, rääkides vajadusest tihendada kaitsekoostööd Soome ja Rootsi vahel. Pühapäeval soome ja rootsi lehtedes ilmunud ühises artiklis jõudsid samale tõdemusele ka peaministrid Stefan Lofven ja Juha Sipilä. Rootsis on päevakorda tõusnud ka 2010. aastal kaotatud ajateenistuse taastamine. Samas rõhutavad Soome ja Rootsi juhid, et nende riikidel pole kavatsust NATOga liituda.

Vene meedia on rootslaste ja soomlaste kaitsekoostöö tihenemisele viimastel kuudel reageerinud suure pahameelega ning Soome ja Rootsi juhte on süüdistatud soovis liituda NATOga. Samas on Soome ja Rootsi mure julgeoleku pärast mõistetav. Mäletame ju eelmisest aastast nii Soome kui ka Rootsi territoriaalpiiride rikkumist Vene sõjalaevade ja -lennukite poolt. Lisaks kasvatab Moskva jõudsalt kohalolekut Arktika piirkonnas, rajades sinna uusi baase ja paigutades Skandinaavia piiride vahetusse lähedusse vägesid ja tehnikat.

Rootsi ja Soome poolt vaadatuna seisneb põhiline julgeolekuprobleem selles, et mitte jääda üksi suurriigi rünnaku alla. Põhimõtteliselt, et ei korduks 1939.–1940. aasta Talvesõja situatsioon, kus väike Soome jäi suure Nõukogude Liidu löögi all. Toona õnnestus Soomel iseseisvus säilitada, kuid hind selle eest oli kõrge. Soome ja Rootsi Balti naabrid, kes aastatel 1939–1940 Soome kombel üksi suurriigi agressioonile ette jäid, on erinevalt Soomest teinud panuse NATO-liikmesusele.

Pärast külma sõja lõppu on kahtlemata tihenenud koostöö ka Soome, Rootsi ja NATO vahel, näiteks on mõlemad Skandinaavia riigid osalenud NATO sõjalistel missioonidel. NATO, Soome ja Rootsi vaheline koostöö on veelgi tihenenud pärast Venemaa agressiooni Ukrainas. Ka viimaste kuude arvamusküsitlused on näidanud soomlaste ja rootslaste kasvavat toetust NATO-liikmesusele.

Põhiliseks vastuargumendiks NATO-le on see, et see võib siduda Rootsi ja Soome sõjaliste konfliktidega, mis võivad aset leida nende piiride lähedal, näiteks Baltimaades. Selle asemel on seni rõhutatud uue kaitsestrateegia kujundamise vajadust, mis ei kopeeriks külma sõja aegseid, vaid arvestaks tänapäeva sõdade ja konfliktide muutunud iseloomu, olles paindlikumad ja liikuvamad, võttes arvesse uusi ohte. Kui aga konfliktioht Läänemere piirkonnas peaks kasvama, jääb ainukeseks julgeolekugarantiiks riikidevaheline süvendatud koostöö. Selle poole Rootsi ja Soome kahtlemata liiguvad. Küsimus seisab vaid selle koostöö formaadis, kuid paistab, et Soome ja Rootsi ei kiirusta ust ka NATO-liikmesuse ees sulgema.

Seotud lood
09.01.2016 12.01.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto