K, 18.05.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Olev Remsu: Putini viimane intervjuu

Olev Remsu
, kolumnist
Olev Remsu: Putini viimane intervjuu
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Olev Remsu
Olev Remsu Foto: Ergo Kuld

Kirjanik Olev Remsu analüüsib Venemaa presidendi Vladimir Putini maailmas palju kõneainet pakkunud intervjuud saksa ajalehele Bild.

Hiljuti andis Venemaa Föderatsiooni president Vladimir Putin intervjuu väljaandele Bild. Esimene küsimus on: miks just sellele lehele? Bild-Zeitung on Saksa tabloid, mille esikülge kaunistab alati topless-piiga. Kas väärikamat väljaannet siis ei leidunud? Bildi tiraaž on aga paljulubav – 2,5 miljonit – ning seda loevad just madalama haridusega inimesed, kes innustuvad paremäärmuslikest ideedest. Kaanepildist hoolimata on lehe sisu konservatiivne ja natsionalistlik. Bild on seni igati rünnanud Putinit, paljastanud Venemaa agressiivsust ja sisemist nõrkust, ja nüüd äkki intervjuu sellisele väljaandele? Kas me näeme siin kavalust võita vaenlane tema tunnustamisega? Samas intervjuus teatab Putin, et tänavu ei lähe ta Müncheni iga-aastasele desarmeerimiskonverentsile, mis toimub 12.–14. veebruarini. Kas peeti taktikaliselt õigeks teatada Saksa ajakirjanduse kaudu? Siiski oleks võinud leida ju soliidsema koha.

Bild on tuntud oma migrantidevastase hoiaku poolest. Valik Bildi kasuks tähendab ka seisukoha võtmist selles küsimuses. Kõige kuulsam lõik sellest intervjuust, mis avaldati ka esimesena, on Putini tõdemus, et talle ei ole tähtsad riigipiirid, vaid inimeste soovid, mis tähendab lahkulöömist ÜRO põhikirjast ning ka Venemaa põhiseadusest. Toodud oli see Krimmi näitel, õigustamaks poolsaare liitmist Venemaaga. Kummati polnud enne agressiooni juttugi Krimmi elanike väidetavast tahtmisest, see justkui selgitati välja tagantjärele referendumil, mille läbiviimist ja numbrilisi tulemusi ei võta keegi tõsiselt. Ent küsimusi tekib siin rohkem. Mis siis, kui teatud piirkond Baltikumis sooviks post factum kinnitust mööda Venemaaga ühineda? Aga kui mõni Venemaa piirkond soovib lahku lüüa? Sellisel juhul kõlab Putini seisukoht põhiseadusevastasena. Tšetšeenia püüdis seda teha, tagajärjeks oli kaks verist ja julma sõda. Kaliningradi oblastiski leidub aktiviste, kes soovivad toda enklaavi näha Venemaast täiesti lahus.

Märksõnad
Salvesta lood hiljem lugemiseks!
Minu lood
Eesti uudised
Majandus
Maailm
Arvamus
Sport
Tarbija
Tartu Postimees
Tagasi üles