Juhtkiri: kriteeriumiks saab praktika

Riigikogu otsustas: järgmistel kohalike omavalitsuse volikogude valimistel tuleva aasta sügisel saavad oma hääle anda ka 16- ja 17-aastased noored. Seni oli hääleõiguslikkuse piir 18 eluaastat. Tegemist on tähelepanuväärse muutusega, mis võib lisahäälte näol muuta ühiskonda tugevamaks, kuid õnnestumisel on määrav tegur üldisel poliitilisel keskkonnal ja kultuuril.

Tellijale Tellijale

Avalik arutelu sellise muudatuse üle kestis Eestis aastaid, sõna on võtnud eri arvamusliidrid. Valimisea langetamisele tekkis arvestatav ühiskondlik toetusrühm, teiste seas noorteorganisatsioonid ise, samas on leitud ka vastuargumente. Üks keskne kriitiline küsimus on praeguseks siiski vastuse saanud. Nimelt asetasid valimisea langetamise vastased üheks keskseks argumendiks sotsiaalse küpsuse. Austrias, kus 2007. aastal valimisiga langetati, on teadusuuringud näidanud, et see ei päde.

Eri valdkondi puudutavad seadused määravad ise vanusepiire. Seesama 18 aastat, mis seni on olnud hääletamisel vanusepiiriks, on samuti eeskätt kokkuleppeline piir. Kokkuleppe panevad paika kultuur ja tavad. Tegelikult pole ju ka 18-aastane veel küps täiskasvanu bioloogilises ega ka sotsiaalses arengus. Viini ülikooli sotsiaalteadlased näitavad, et erinevust 16- ja 17-aastastega selles mõttes ei ole.

14.01.2016 16.01.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto