Mitmel korral ja mitmelt poolt on riigikogu tähelepanu selle peale juhitud, et riigi eelarve tuleb tasakaalu viia, et ei või lubada riigi majapidamises rohkem kulusid teha kui tulusid on. Selle juures on aga ühtlasi seda toonitatud, et riigi väljaminekutega peab kokkuhoidlik oldama, et mitte kodanikka liig suurte maksudega koormata.
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Postimees 1924. aastal: riigieelarve tasakaal
Iseäranis rohkesti on etteheiteid tehtud riigiteenijate rohkuse kohta, et riigiteenijate palkadeks läheb ligi kolmandik riigi sissetulekutest ja et sellegi peale vaatamata ei või öelda, et meil asjaajamine nii hästi riigi kui ka teistes asutustes täiesti korras oleks, eeskujulisest seisukorrast kõnelemata. Tehakse täiesti õigeid etteheiteid, et asjaajamine meil on sarnane, et kui kodanik tahab asutusest mingisuguseid teateid saada, siis kirjutagu enne kümme palvekirja ja oodaku vastust kuude viisi. Ei ole ka neid juhuseid vähe, kuna isegi vastust ei saa, ehkki vastus küll riigi «saladuste» hulka ei kuulu. Kõige lihtsamadki asjad seisavad tihti nädalate ja kuude viisi otsustamata.
Ei ole ime, et sarnases olukorras riigi asutuste ja eriti seal teenijate vastu teatav rahulolematus valitseb, et tehakse riigiteenijatele etteheiteid selle pärast, et tööpäev on ainult 6 ½ tundi, missuguse aja jooksul ei jõutavat nähtavasti töödega valmis ja mille all kodanikkudel tuleb kannatada.
18.01.192