Sisukord
Arvamus
Postimees
20.02.2020
Osula tarkvarafirma vallutab Aafrika ja Ameerika (2) Eesti Noor hooldekoduelanik: meditsiin hoiab elus neid, kes kunagi elama ei hakka (2) Riigikogu uurib vesinikuenergeetikat (2) Seksuaalsuhe õpilasega viis õpetaja kohtu alla (4) Mälestades Eesti tanki nimega Külli Majandus Yandex.Taxi kavatseb jätkata tegevusloata Rimi muutis kilekotid tasuliseks kriitika ja konkurentide kiuste Välismaa Bloomberg ostis koha USA presidendivalimistel Vene aktivist pani seksiskandaaliga Macroni partei kõikuma Vene humanitaarteadused on rahastamisreeglite tõttu tupikseisus Arvamus Marek Strandberg: miljonilinn Tallinn (9) Andres Herkel: aga Venemaa valmistub sõjaks (9) Vilja Kiisler: ajuvabadus ei tähenda sõnavabadust (5) Juhtkiri: elukvaliteet ja surm (1) Aivar Pau: jagamismajanduse ämber (3) Meie Eesti Kadri Tammepuu: lahendusi perearstide nappusele Asendusarstid päästavad päeva Kultuur Eesti kunst saab erakordse võimaluse Eesti kaasaegsele kunstile on omane väga tugev eksperimentaalsus Kui kirest kasvab katastroof Ühe soovi täitumine Sport Euroopa võrkpallijuhiks pürgiv Pevkur: mõnes suurriigis pole vollet sisuliselt olemas PM Skopjes ⟩ Korvpallifännid mäletavad hirmsat sauna, kuid usuvad nüüd võitu Tarbija Rimi muutis kilekotid tasuliseks kriitika ja konkurentide kiuste Reis Somaalimaa – riik, mida pole olemas Maa Elu Nädala mõte: lapsed metsa (2) Arst maainimeste tervisest: ülekoormuse hind on tervise kadu või siitilmast enneaegne lahkumine Kaitsealuste maade riigile ostmise järjekord lüheneb jõudsalt Teadlane, kes kinkis meile magusama sõstra Palgitöö käsiraamat aitab kooliraha kokku hoida Halba ventilatsiooni saab parandada Mis toimub meie ilmaga? Tatrapliinid lõhetartariga kodumaa sünnipäevaks Salatikasvataja püüab öösel rohkem pilku kui päeval Olukord Peipsil: kõik teevad hirmsasti tööd, aga raha ei teeni keegi Tartu Teatripublikut kimbutab parkimiskitsikus Kuldsete tammelehtedega medali pälvinud päästja riputab vooliku varna Marja tänava kõnniteedel laiutavad autod Tartu ettevõtlusosakonna juhataja läheb pensionile Keskkonna­hoidlikkust järgides võib sattuda rohepesu ohvriks Triin Lellep salvestas Eestile mõeldes loitsulise video Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: konfliktilahendajad eestlased

2 min lugemist

ÜRO rahuvalveväed viidi Lõuna-Liibanoni 1978. aastal, et aidata Liibanoni keskvalitsusel taastada kontrolli selle regiooni üle. Julgeolekunõukogu andis mandaadi selleks missiooniks esialgu pooleks aastaks, kuid ÜRO rahutagamismissioon jätkub selles rahutus piirkonnas tänaseni.

Sellel missioonil osaleb möödunud aastast Soome-Iiri ühispataljoni koosseisus ka Eesti jalaväerühm. Eesti rahuvalvajad teenisid Liibanonis ka 1990. aastatel. Esmapilgul pole tegemist keerulise missiooniga, võrreldes näiteks Afganistani või Iraagiga, kuid kahtlemata on ka Liibanon Eesti kaitseväele korralik katsumus.

37 aastat on UNIFIL olnud puhvriks Hezbollahʼ ja Iisraeli vägede vahel, kusjuures mõlemad suhtuvad ÜRO rahuvalvajatesse skeptiliselt. Hezbollah’le ei meeldi lääne kohalolek, Iisrael on UNIFILi ja ÜROd aga tihti süüdistanud rahuvalve imiteerimises. Praegu valitseb Lõuna-Liibanonis küll näiline rahu, kuid 21. sajandi alguse Lähis-Idal on samamoodi kui 20. sajandi alguse Balkanil potentsiaal muutuda maailmarahu ähvardavaks püssirohutünniks.

Mida siis eesti mehed tuhandete kilomeetrite kaugusel kodumaast teevad? ÜRO rahuvalvemissioone on läbi aastakümnete kritiseeritud. Rahvusvaheliste jõudude kohalolek ei ole mingi imerohi, kuid enamasti muudab see rahu püsimise tõenäolisemaks ning ka pikemaks – selles võib veenduda, kui vaadata ÜRO sinikiivrite missioonide varasemat ajalugu.

Meenuvad muidugi ka läbikukkumised 1990. aastate Jugoslaavia konfliktides, mh rahuvalvajate suutmatus ära hoida Srebrenica massimõrva. Kuid sellest hoolimata on ÜRO rahuvalvajate roll konfliktide reguleerimisel olnud suur ning nende kohalolek on aidanud mitmel puhul vältida riikide tagasivajumist kodusõtta.

Liibanoni kodusõda 1975–1990 on viimasel ajal sageli kõrvutatud tänapäeva Süüria konfliktiga. 15 aastat väldanud kodusõjas hukkus 150 000 inimest, kuid riik ei lagunenud ning peamised rahvus- ja usuvähemused said laialdase omavalitsuse. Selle hapra tasakaalu ning stabiilsuse säilitamisel on suur osa ka ÜRO sinikiivritel, mh Eesti rahuvalvajatel.

Rahuvalvemissioonide oluline välispoliitiline sõnum on, et eestlased pole maailmasündmustes pelgalt kõrvaltvaatajad, vaid ka nende sündmuste mõjutajad, võttes otseselt osa kriiside ja konfliktide reguleerimisest ning lahendamisest. Viimastel kuudel on jälle meedias räägitud Eesti kandideerimisest ÜRO Julgeolekunõukogu vahetusliikmeks 2020. aastaks. Nende püüdluste toetamiseks on sõnum eestlastest kui konfliktilahendajatest, mitte kui pealtvaatajatest veelgi olulisem.

Seotud lood
19.02.2020 20.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto