Sisukord
Arvamus
Tänane leht
21.01.2016
Eesti Kõrvaklappide võrra hoiti kokku alluvatelt Mälumäng Palju õnne Horoskoop Male Turistipääse juba linnapiiril Dilbert Pühapäeval avatakse Kadriorus Jaan Poska monument Elioni ja EMTd ei ole enam, elagu Telia Tagakülg Riik võib taas hambaravi hüvitama hakata Talvik vallandas parvlaevavaidluse Eesti lühiuudised Haigushüvitise väljamaksmine viibib IT-vea pärast Majandus Elioni ja EMTd ei ole enam, elagu Telia Majanduse lühiuudised Viinakartelli kohtuasja osalised pääsesid süüst Suur puidupõletamine toob metsamajandusse buumi Välismaa Raport valgustab Moskva vihastaja surma Ei tähendab ei – norralaste õpetus vägistamisvastasel kursusel migrantidele EL kaalub kolmandate riikide kurjategijate andmebaasi lisamist Polooniumimõrv Välismaa lühiuudised Arvamus Andres Reimer: Äripäeva ämber Postimees 1922. aastal: Läti valitsuse uus märgukiri nõukogude Venemaale Juhtkiri: puudest elektri tegemine pole paha plaan Mari Tammar: mis on Eesti? PEN-klubi Eesti keskuse pöördumine Kaur Kenderi kaitseks Päeva karikatuur Florian Hartleb: Merkeli loojang Andres Herkel: demokraatia tulihänd ja tasakaalu külm pea (2) Kultuur Täna mängime sõda, homme läheme varieteesse Sport Spordi lühiuudised Tänak peab vormima kogemused tulemuseks, Ogier kindlustab trooni Järvekülje ja Leppiku kohal euromängu eel küsimärgid Miljardeid ja kärpekääre kaitseb terve sõjavägi Tallinn Pühapäeval avatakse Kadriorus Jaan Poska monument Tarbija Soolarantidest vabanemine nõuab keemia abi Riik võib taas hambaravi hüvitama hakata Tartu Kelly peab püsima rajal Aardepiraatide elu läheb kibedaks Urmas Klaas: lasteaiatasu pole tõstetud uisapäisa Vanemuise balletiartistil Matthew Jordanil elab stepptants südames Meelelahutus Koomiks Sudoku

Andres Reimer: Äripäeva ämber

2 min lugemist
Andres Reimer FOTO: Postimees

Eesti juhtiv majandusleht näitab Eesti Energia varade ümberhindamist suure läbikukkumisena, milles on süüdi endine majandusminister Juhan Parts. Selline seisukoht on ekslik, sest varade ümberhindamine annab raamatupidamisliku hinnangu, lähtudes varade seisundist ja turuolukorrast. Tegemist pole varanduse korstnasse puhumisega.

Auveres uue elektrijaama rajamist saab võrrelda tekaspükste ostmisega. Kui püksitagumik läheb viledaks ja tekib oht, et pead hommikul tööle lippama kannikate välkudes, tuleb kiirustada püksipoodi. Tavalisel müügiperioodil, kui sinu hirm külmetava tagumiku pärast on suurem kui kaupmehe valu pükse müüa, küsitakse teksade eest ligi 100 eurot. Kui kaupmees otsustab müüki elavdada, näitab ta 30-protsendilist allahindlust ja müüb samu pükse 70 euroga. Kui aga suurte pühade järgselt ükski normaalne inimene endale pükse ei osta, sest pangaarvel vilistab tuul ja riidekapis ripub niigi mitu paari, langeb teksade hinnalipikule kirjutatud summa 30 euroni. Nurgapealsesse taaskasutuspoodi võib aga ühel täiesti etteaimamatul päeval müügile tulla üks täpselt samasugune püksipaar vaid viie euroga.

Keegi ei julgeks pidada arukaks inimest, kes tuleb teid süüdistama raiskamises ja vastutustundetuses, kui te ostsite püksid 100 euroga. Lolliks peetaks teid aga kindlasti, kui käiksite kuude viisi ringi palja tagumikuga, oodates, millal teile sobivad püksid üliodava hinnaga taaskasutuspoodi tuuakse. Kasutusväärtuse poolest on turul viie euro peale hinnatud püksid kandja jaoks sama head kui 100-eurosed.

Need, kes nõuavad Partsi naha parsile tõmbamist, sest tema otsusega rajati Eesti energiajulgeolekule ülioluline Auvere elektrijaam, näitavad ennast muretute ritsikatena. Ritsikas siristas muretult kogu suve, kui muu metsarahvas talveks varusid kogus ja naeris töörügajate üle. Kui aga saabus tali, läks ritsika elu kibedaks.

Auvere uue elektrijaamaga, mis annab Eesti elektritarbimisest veerandi,  on lood täpselt samuti. Meie maa asub teatavasti muutliku ilmaga piirkonnas, kus talvel läheb külmaks, ning need, kes pole kütust varunud, peavad kannatama suuri ebamugavusi. Me ei tohi endale lubada kergemeelsust, et seame ennast sõltuvusse üksnes meid Euroopa liitlastega ühendatavatest merekaablitest, mis oma senise ekspluatatsiooni jooksul on korduvalt tõrkunud töötamast. Samuti ei saa me pöörata pilku ebastabiilse majanduse ja agressiivse välispoliitikaga Venemaa poole, kelle näiliselt odav energiapakkumine võib Ukraina näite põhjal muutuda väljapressimiseks. Tuuleenergiale me samuti loota ei saa, sest piisavalt tugevalt puhub meil vaid sajal päeval aastas. Senikaua, kui odavate akudega lahvatav taastuvenergia võrguvaba mikrotootmise revolutsioonvabastab meid suurtootjate ikke alt, peame omama piisavalt suuri tootmisvõimsusi.

Seotud lood
    20.01.2016 22.01.2016
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
    Logi sisse
    Sul ei ole kontot?
    Loo Postimees konto