Sisukord
Kultuur
Postimees
23.01.2016
Eesti Mälumäng Horoskoop Male Palju õnne Dilbert Tagakülg Leopard lõbutseb lumes Valev ja Tanel kutsusid kõik sugulased ja sõbrad sünnipäevale Esikülg 23. jaanuar Tööinspektsioon: maksmist saab nõuda, kui koolituskulud on ebamõistlikult suured Nordic Aviationi värbamistaktika paneb piloodid muretsema Kui direktor kohtub ministriga Jaan Poska kuju jõudis Kadriorgu Soome kohus mõistis jõhkrutsenud eestlased vangi Eesti lühiuudised Surnud mehe süüdistav sõrm Välismaa Mis perekonnanime kannab nüüd Putini eksabikaasa Ljudmila? Taani linn tegi sealiha kohustuslikuks Pagulaskeskust ei hoiatatud pussitajapalestiinlase saabumise eest Brasiilia naiste kartus ehk Zika hirmutab emasid Välismaa lühiuudised Taani asub migrantidelt ülalpidamiskulusid kasseerima Arvamus Hanna-Hulda Reinkort: Eesti kui põhjala riik Postimees 1940. aastal: millest tuleb Põhja-Euroopa kliima pehmenemine? Leelo Tungal: turvatunne Ene Pajula veste: miks me õieti kakleme, küsib mammi Juhtkiri: torm maailmamajanduses tulekul? Vaba kinumees Surnud mehe süüdistav sõrm Paras paar Puud-ahju-mees Päeva karikatuur Kultuur Konservatiivsed väärtused välkuvate peeniste vahel Kümnes(se)! Nädala album. House-müstikat arhiividest Viiruki- ja väävlihõnguline Viljandi Aja auk. Poolalasti muusikud Eesti teatri suured küsimused Luulehetk – hetk luules Jaan Kaplinski Ariadne lõng Jaan Kaplinski Soomes Sport Spordi lühiuudised 23.01 Tänaku päev Monte Carlos: uperpall, õnn ja tagasihoidlikud panused Tahate head suusatreenerit? Aga palun, valige! Eesti koondis sai võimaluse ajalugu korrata Killing uuest kooslusest: nendega võib OM-kohta püüda Eesti pürib teisel katsel Maailmaliigasse Tarbija Nordic Aviationi värbamistaktika paneb piloodid muretsema Erivajadusega noored vajavad pärast kooli tööle minekul abi Tööinspektsioon: maksmist saab nõuda, kui koolituskulud on ebamõistlikult suured AK Leelo Tungal: turvatunne Jaan Kaplinski sünnipäevaks ilmus tema elulugu Poola on endaga külmas sõjas Peeter Langovitsi tagasivaade: barrikaadid Toompeal Aja auk. Poolalasti muusikud Nädala album. House-müstikat arhiividest Poola ei ole noomimist vajav ulakas koolipoiss Eesti Energia rokib sajaga! Kõik on formuleerimise küsimus Viimane veerg Teeme rahval tuju paremaks Arter Laulavad ja mängivad Erki Savisaar: Olen püüdnud kogu elu olla eeskujudest vaba, olla ainult mina ise Mees kaugelt, kes viib Eestit maailma Kui meheau lendab õhku Elu pärast kiiret tuntust Justin Petrone: taskust ja närimiskummist Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Jaan Kaplinski Ariadne lõng

4 min lugemist
Jaan Kaplinski FOTO: Raphael Gianelli-Meriano

Jaan Kaplinski on üks Eesti kuuekümnendate põlvkonna  sümbolkujusid. Ta on seda koos  Paul-Eerik Rummo ja Hando Runneliga. Eesti kirjandusloolises galeriis olengi käsitlenud  neid kolme meest kui triptühhoni. 20. sajandi eesti kirjanduses on õieti kolm kontsentrit: Noor-Eesti, Arbujad  ja  kuuekümnendate põlvkond.  Kui Rummo ja Kaplinski luules võib näha arbujalikkuse edasikandumist (mõlemad luuletajad on ka ise möönnud hinge- ja vaimusidet Arbujate luuleseltskonnaga), siis Runneli luule põimib üheks «aiaäärse tänavas» ja «parkettidepealse» Eesti.

Tellijale

See, 1930ndate  lõpus, sõja ajal ja vahetult pärast sõda sündinud põlvkond, kuhu Kaplinski esinduslikuna kuulub,  «astub ellu» (nii oli toona tavaks tähistada täisikka jõudnud ja  keskkooli lõpetanute  oma tee otsingute algust) 1950ndate lõpus, mil ühiskondlikus kliimas valitses Hruštšovi sulana tuntud nõukogude režiimi ajutise õgvenemise aeg. Kuigi lääs oli jõudnud tööstusjärgsesse ühiskonda  koos  üldise heaolu kasvu ja tarbimispeoga, polnud suured vastasseisud kuhugi kadunud. Endised koloniaalimpeeriumid tõmbusid küll kokku, kuid võidujooks võimsaima pommi nimel tähendas elu kolmanda maailmasõja ähvarduse varjus. 1960ndate  keskpaigaks võttis üha selgema kuju  kogu inimkonna eksistentsiaalne argument: kasvul ja paisumisel on piir, mille ületamine lõpeb pidurdamatus kaoses. Rachel Carsoni «Hääletu kevad» (1962, ek 1968) teadvustas ökosüsteemi haavatavuse. Albert Schweitzer oli juba 1915. aasta septembris sõnastanud looduse eetika alusteesi, «aukartuse elu ees» (Jaan Kaplinski tõlkes ja tõlgenduses «Kõik on ime»).  «Ma olen elu, mis tahab elada keset elu, mis tahab elada,» kõlab Schweitzeri ökoloogilise humanismi usutunnistus.  Schweitzer jõuab eesti keelde esmalt 1972. Samal aastal näeb ilmavalgust Rooma klubi raport «Kasvu piirid». Schweitzeri maksiim on otsekui Ariadne lõng, mis peaks meid omaenese loodud labürindist välja viima, tagasi algühtsuse ja algpuhtuse juurde, maailma, kus kehtib «looduse loogika» (Th. Salumets).

1960. aastatel ei olnud Eesti veel vaba niisuguse eetilise imperatiivi järgimiseks. Kaplinski «Tolmust ja värvidest»  (1967) ning eriti selle, Liivi luuleauhinnaga pärjatud nimiluuletust loetakse eksistentsiohus rahva teadvusega («TOLMUST JA VÄRVIDEST SAAVAD UUED LIBLIKAD / aga meid pannakse mulda nagu murtud luud oma asemele / tagasi»). Kaplinski looduslähedus, lihtsus, argielu poeetika on sel ajal osa vastukultuurist ametlikule, võltsretoorikast pakatavale nõukogude diskursusele. Looduse, aga ka kultuuri erosiooni taga ei tajuta mitte iseendid, vaid nõukogude koloniaalvõimu. 1966. aastal asutatud Eesti Looduskaitse Selts oli rahvusluse manifestatsioon.

22.01.2016 25.01.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto