Sisukord
Kultuur
Postimees
23.01.2016
Eesti Mälumäng Horoskoop Male Palju õnne Dilbert Tagakülg Leopard lõbutseb lumes Valev ja Tanel kutsusid kõik sugulased ja sõbrad sünnipäevale Esikülg 23. jaanuar Tööinspektsioon: maksmist saab nõuda, kui koolituskulud on ebamõistlikult suured Nordic Aviationi värbamistaktika paneb piloodid muretsema Kui direktor kohtub ministriga Jaan Poska kuju jõudis Kadriorgu Soome kohus mõistis jõhkrutsenud eestlased vangi Eesti lühiuudised Surnud mehe süüdistav sõrm Välismaa Mis perekonnanime kannab nüüd Putini eksabikaasa Ljudmila? Taani linn tegi sealiha kohustuslikuks Pagulaskeskust ei hoiatatud pussitajapalestiinlase saabumise eest Brasiilia naiste kartus ehk Zika hirmutab emasid Välismaa lühiuudised Taani asub migrantidelt ülalpidamiskulusid kasseerima Arvamus Hanna-Hulda Reinkort: Eesti kui põhjala riik Postimees 1940. aastal: millest tuleb Põhja-Euroopa kliima pehmenemine? Leelo Tungal: turvatunne Ene Pajula veste: miks me õieti kakleme, küsib mammi Juhtkiri: torm maailmamajanduses tulekul? Vaba kinumees Surnud mehe süüdistav sõrm Paras paar Puud-ahju-mees Päeva karikatuur Kultuur Konservatiivsed väärtused välkuvate peeniste vahel Kümnes(se)! Nädala album. House-müstikat arhiividest Viiruki- ja väävlihõnguline Viljandi Aja auk. Poolalasti muusikud Eesti teatri suured küsimused Luulehetk – hetk luules Jaan Kaplinski Ariadne lõng Jaan Kaplinski Soomes Sport Spordi lühiuudised 23.01 Tänaku päev Monte Carlos: uperpall, õnn ja tagasihoidlikud panused Tahate head suusatreenerit? Aga palun, valige! Eesti koondis sai võimaluse ajalugu korrata Killing uuest kooslusest: nendega võib OM-kohta püüda Eesti pürib teisel katsel Maailmaliigasse Tarbija Nordic Aviationi värbamistaktika paneb piloodid muretsema Erivajadusega noored vajavad pärast kooli tööle minekul abi Tööinspektsioon: maksmist saab nõuda, kui koolituskulud on ebamõistlikult suured AK Leelo Tungal: turvatunne Jaan Kaplinski sünnipäevaks ilmus tema elulugu Poola on endaga külmas sõjas Peeter Langovitsi tagasivaade: barrikaadid Toompeal Aja auk. Poolalasti muusikud Nädala album. House-müstikat arhiividest Poola ei ole noomimist vajav ulakas koolipoiss Eesti Energia rokib sajaga! Kõik on formuleerimise küsimus Viimane veerg Teeme rahval tuju paremaks Arter Laulavad ja mängivad Erki Savisaar: Olen püüdnud kogu elu olla eeskujudest vaba, olla ainult mina ise Mees kaugelt, kes viib Eestit maailma Kui meheau lendab õhku Elu pärast kiiret tuntust Justin Petrone: taskust ja närimiskummist Meelelahutus Koomiks Sudoku

Jaan Kaplinski Soomes

2 min lugemist

Jaan Kaplinskiga kohtusin esimest korda kevadel 1970 Tallinnas ülemaailmsel fennougristide kongressil. Intervjueerisin teda Soome raadio jaoks. Kaplinski luule oli avaldanud mulle suurt mõju ja tahtsin esitleda selle kirjutajat soomlastele.

Minu esimene Kaplinski-soomendus sündis 1977. aastal. Kaplinski oli avaldanud Loomingus essee «Mis on luule?». Tõlkisin selle ning pakkusin avaldamiseks kirjandusajakirjale Parnasso, mida võib pidada Loomingu vasteks Soomes. Peatoimetaja Tuomas Anhava, luuletaja ning toonane juhtiv kirjandusautoriteet, vaimustus esseest ning avaldaski Kaplinski teksti viivitamata. Jätkasin tõlkimist ning valik Kaplinski esseedest  ilmus 1982. aastal pealkirja all «Olemisen avara hiljaisuus» («Olemise avar vaikus»). Kaasasin kogumikku paar Eestis ilmumata kirjutist, mille sain otse autorilt endalt  n-ö salakaubana, õhukesel siidipaberil tihedates ridades masinakirjas tekstid. Nõukogude autorite ametlik esindus VAAP valvas kirjandustõlgete üle välismaal. Kaplinski esseekogu kirjastaja Otava oli teinud VAAPiga standardse kirjastamislepingu. Kõrvuti juba ilmunutega olid raamatusse lisatud ka nõukogude tsensuurist vabad Kaplinski esseed, mida Moskvas ei märgatud.

Kaplinski luuletusi oli ilmunud soome keeles 1969. aastal Pirkko Huurto tõlgitud antoloogias «20 nykyvirolaista runoilijaa» («20 eesti kaasaja luuletajat»), kuid Kaplinski tõeline  debüüt luuletajana Soomes sai teoks siiski alles 1984. aastal, kui mu abikaasa Anja Salokannel soomendas laia valiku Kaplinski luuleloomingust. Raamatu pealkirjaks sai «Sama meri kaikissa meissa» («Seesama meri meis kõigis»). Ilmselt oli tegemist hea valikuga, sest järgnevatel aastatel ilmusid rootsi-, norra- ja ingliskeelsed Kaplinski valikkogud  sama pealkirja all.    

Kaplinski kiirele läbimurdele kirjandusringkondades ja peatselt ka laiema lugejaskonna teadvuses aitas kaasa kindlasti toonaste oluliste autoriteetide toetus. Tuomas Anhava vaimustus Kaplinski luulenägemustest, Paavo Haavikko võttis esseevalimiku Otava kirjastamiskavva ja Hannu Mäkelä tegi üksnes mõne luuletuse tõlkenäite põhjal ettepaneku Anja Salokannelile soomendada terviklik valik Kaplinski luulet.

Tänapäeval on Jaan Kaplinski Soomes vägagi tuntud ja tunnustatud kirjanik. Soome keeles on temalt ilmunud üksteist teost. Ise olen tõlkinud Kaplinski poeetilist proosat ja Anja Salokannel muuhulgas esseevaliku ja mälestusraamatu «Kirje isälle» («Kiri isale»). Viimatised soome keeles ilmunud Kaplinski teosed on romaan «Sama joki» («Seesama jõgi») Kaisu Lahikaineni tõlgituna ning Arto Lapi tehtud luuletõlked.

Kaplinski on Soomes viibinud ka pikemaid ajavahemikke, avaldanud artikleid Soome ajalehtedes ning esinenud televisioonis. 1990. aastatel pidas ta Tampere Ülikoolis eriti suure populaarsuse võitnud kultuuriloolise loengusarja. 1992. aastal pälvis Kaplinski esimese ja tänini ainsa välismaalasena kõrgelt hinnatud  Eino Leino preemia.

Kui 1988. aastal sai Kaplinski lõpuks loa reisida välismaale, siis oligi tema esimene sihtkoht Soome. Ootasin teda Helsingi sadamas ja kui see suur esteet, luuletaja ning Kaug-Ida filosoofia tundja mu autosse istus, siis uuris ta kõigepealt auto kilometraaži näidikut: kas mul on uus või vana auto. Oodatud külaline osutus nõnda siis ühtlasi praktiliseks meheks. Aga eks ta ju olegi Mutika algupärase eesti talukoha peremees, kelle käes püsivad nii vikat kui ka kirves.       

Seotud lood
22.01.2016 25.01.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto