Sisukord
AK
Postimees
23.01.2016
Eesti Mälumäng Horoskoop Male Palju õnne Dilbert Tagakülg Leopard lõbutseb lumes Valev ja Tanel kutsusid kõik sugulased ja sõbrad sünnipäevale Esikülg 23. jaanuar Tööinspektsioon: maksmist saab nõuda, kui koolituskulud on ebamõistlikult suured Nordic Aviationi värbamistaktika paneb piloodid muretsema Kui direktor kohtub ministriga Jaan Poska kuju jõudis Kadriorgu Soome kohus mõistis jõhkrutsenud eestlased vangi Eesti lühiuudised Surnud mehe süüdistav sõrm Välismaa Mis perekonnanime kannab nüüd Putini eksabikaasa Ljudmila? Taani linn tegi sealiha kohustuslikuks Pagulaskeskust ei hoiatatud pussitajapalestiinlase saabumise eest Brasiilia naiste kartus ehk Zika hirmutab emasid Välismaa lühiuudised Taani asub migrantidelt ülalpidamiskulusid kasseerima Arvamus Hanna-Hulda Reinkort: Eesti kui põhjala riik Postimees 1940. aastal: millest tuleb Põhja-Euroopa kliima pehmenemine? Leelo Tungal: turvatunne Ene Pajula veste: miks me õieti kakleme, küsib mammi Juhtkiri: torm maailmamajanduses tulekul? Vaba kinumees Surnud mehe süüdistav sõrm Paras paar Puud-ahju-mees Päeva karikatuur Kultuur Konservatiivsed väärtused välkuvate peeniste vahel Kümnes(se)! Nädala album. House-müstikat arhiividest Viiruki- ja väävlihõnguline Viljandi Aja auk. Poolalasti muusikud Eesti teatri suured küsimused Luulehetk – hetk luules Jaan Kaplinski Ariadne lõng Jaan Kaplinski Soomes Sport Spordi lühiuudised 23.01 Tänaku päev Monte Carlos: uperpall, õnn ja tagasihoidlikud panused Tahate head suusatreenerit? Aga palun, valige! Eesti koondis sai võimaluse ajalugu korrata Killing uuest kooslusest: nendega võib OM-kohta püüda Eesti pürib teisel katsel Maailmaliigasse Tarbija Nordic Aviationi värbamistaktika paneb piloodid muretsema Erivajadusega noored vajavad pärast kooli tööle minekul abi Tööinspektsioon: maksmist saab nõuda, kui koolituskulud on ebamõistlikult suured AK Leelo Tungal: turvatunne Jaan Kaplinski sünnipäevaks ilmus tema elulugu Poola on endaga külmas sõjas Peeter Langovitsi tagasivaade: barrikaadid Toompeal Aja auk. Poolalasti muusikud Nädala album. House-müstikat arhiividest Poola ei ole noomimist vajav ulakas koolipoiss Eesti Energia rokib sajaga! Kõik on formuleerimise küsimus Viimane veerg Teeme rahval tuju paremaks Arter Laulavad ja mängivad Erki Savisaar: Olen püüdnud kogu elu olla eeskujudest vaba, olla ainult mina ise Mees kaugelt, kes viib Eestit maailma Kui meheau lendab õhku Elu pärast kiiret tuntust Justin Petrone: taskust ja närimiskummist Meelelahutus Koomiks Sudoku

Peeter Langovitsi tagasivaade: barrikaadid Toompeal

2 min lugemist
Barrikaadid Tallinnas 1991 FOTO: Peeter Langovits

Fotograaf Peeter Langovits meenutab seekord 1991. aasta ärevaid jaanuaripäevi, kui pärast veriseid sündmusi Vilniuses ja Riias kerkisid barrikaadid ka Eesti pealinnas.

Traagilised sündmused Vilniuses ja Riias 13.–16. jaanuarini 1991 mõjutasid ka Eestit. Eesti vahendas toimunut maailmale, korraldas toetusmiitinguid. Boriss Jeltsini üllatusvisiit Tallinna 13. jaanuaril ning Venemaa ja Baltimaade ühisavaldus mõjutasid oluliselt edasist sündmuste käiku. Gorbatšovi ebaõnnestumine Baltimaades ja Jeltsini jõuline tegutsemine suurendasid rahvusvahelist survet Moskvale. Aeg hakkas tööle meie kasuks.

Kuigi järgmistel päevadel oli märke kriisi leevenemisest, valmis valitsuse kriisikomisjonil kiirplaan Toompea kindlustamiseks. Tööd alustati kohe pärast verist rünnakut Leedus. Peeti arukaks pigem karta kui pärast tegevusetust kahetseda. Olid ju barrikaadid ka Riia ja Vilniuse tänavatel.

Suurem kaitserajatiste paigaldamine toimus öösel vastu 18. jaanuari. Kraanaga tõsteti Toompeale suunduvale tänavale kahes rivis graniitrahne, mis kaalusid kuni 25 tonni. Töö oli tehniliselt keerukas, sest maakividel polnud ju tõstmiseks kinnituskohti.

Falgi teele ja Komandandi tänavale Kiek in de Köki juurde kuhjati maakive ja ehitusplokke. Toompea lossi ette tõsteti päeval betoonist ehitusplokke. Viimasena sai paika kivimürakas Pika jala väravatorni ette. Lisaks olid Kodukaitse valvepostid ja jälgiti sõjaväeosade juures toimuvat. Toompeale toodi lisajõude ka politseikoolist ja siseministeeriumist. Kadriorgu barrikaade ei püstitatud.

Vaevalt neist rajatistest oleks tõsise rünnaku korral palju abi olnud, küll aga intrite lööksalklaste võimaliku rünnaku puhul. Kindlamat kaitset oleks kriisi süvenemisel need pakkunud koos liivakoormatega ja purustatud kummidega KAMAZi raskeveokitega, mille võimalikuks kasutamiseks olid kokkulepped transpordiasutustega.

Kaitserajatised kutsusid esile vastakaid arvamusi. Kellele tundusid need mõttetuna, liigset ärevust tekitavana või lausa provokatsioonina, kellele aga mõistliku ja turvatunnet tõstvana. Barrikaadidel oli psühholoogiline mõju ja sümboolne tähtsus. Need andsid märku meie valmisolekust end kaitsta ja tõid rahvusvahelist vastukaja soovile oma iseseisvustaotluste eest kindlalt seista.

Üks maakividest jäigi Toompeale, meenutamaks 1991. aasta pöördelisi sündmusi.

Seotud lood
    22.01.2016 25.01.2016
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto