Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Peeter Langovitsi tagasivaade: barrikaadid Toompeal

Barrikaadid Tallinnas 1991 FOTO: Peeter Langovits

Fotograaf Peeter Langovits meenutab seekord 1991. aasta ärevaid jaanuaripäevi, kui pärast veriseid sündmusi Vilniuses ja Riias kerkisid barrikaadid ka Eesti pealinnas.

Traagilised sündmused Vilniuses ja Riias 13.–16. jaanuarini 1991 mõjutasid ka Eestit. Eesti vahendas toimunut maailmale, korraldas toetusmiitinguid. Boriss Jeltsini üllatusvisiit Tallinna 13. jaanuaril ning Venemaa ja Baltimaade ühisavaldus mõjutasid oluliselt edasist sündmuste käiku. Gorbatšovi ebaõnnestumine Baltimaades ja Jeltsini jõuline tegutsemine suurendasid rahvusvahelist survet Moskvale. Aeg hakkas tööle meie kasuks.

Kuigi järgmistel päevadel oli märke kriisi leevenemisest, valmis valitsuse kriisikomisjonil kiirplaan Toompea kindlustamiseks. Tööd alustati kohe pärast verist rünnakut Leedus. Peeti arukaks pigem karta kui pärast tegevusetust kahetseda. Olid ju barrikaadid ka Riia ja Vilniuse tänavatel.

Suurem kaitserajatiste paigaldamine toimus öösel vastu 18. jaanuari. Kraanaga tõsteti Toompeale suunduvale tänavale kahes rivis graniitrahne, mis kaalusid kuni 25 tonni. Töö oli tehniliselt keerukas, sest maakividel polnud ju tõstmiseks kinnituskohti.

Falgi teele ja Komandandi tänavale Kiek in de Köki juurde kuhjati maakive ja ehitusplokke. Toompea lossi ette tõsteti päeval betoonist ehitusplokke. Viimasena sai paika kivimürakas Pika jala väravatorni ette. Lisaks olid Kodukaitse valvepostid ja jälgiti sõjaväeosade juures toimuvat. Toompeale toodi lisajõude ka politseikoolist ja siseministeeriumist. Kadriorgu barrikaade ei püstitatud.

Vaevalt neist rajatistest oleks tõsise rünnaku korral palju abi olnud, küll aga intrite lööksalklaste võimaliku rünnaku puhul. Kindlamat kaitset oleks kriisi süvenemisel need pakkunud koos liivakoormatega ja purustatud kummidega KAMAZi raskeveokitega, mille võimalikuks kasutamiseks olid kokkulepped transpordiasutustega.

Kaitserajatised kutsusid esile vastakaid arvamusi. Kellele tundusid need mõttetuna, liigset ärevust tekitavana või lausa provokatsioonina, kellele aga mõistliku ja turvatunnet tõstvana. Barrikaadidel oli psühholoogiline mõju ja sümboolne tähtsus. Need andsid märku meie valmisolekust end kaitsta ja tõid rahvusvahelist vastukaja soovile oma iseseisvustaotluste eest kindlalt seista.

Üks maakividest jäigi Toompeale, meenutamaks 1991. aasta pöördelisi sündmusi.

22.01.2016 25.01.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto