Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Poola ei ole noomimist vajav ulakas koolipoiss

Poola uus valitsus, kes on pärast demokraatliku mandaadi veenvat võitmist valimistel olnud ametis vaevalt paar kuud, on sattunud Euroopa Liidu institutsioonide ja liiga erutunud kommentaatorite tule alla, kes pole peaaegu võtnudki endale aega selgeks teha meie ambitsioonika reformiprogrammi põhifakte.

Selle asemel et tegelda Euroopa ees seisvate pakiliste probleemidega – ebastabiilne lõunapiir, sõjakas Venemaa idas –, on Euroopa Liit alustanud täiesti mõttetut konflikti Varssaviga. Poola ei ole ulakas koolipoiss, kes vajab õpetaja noomimist, Poola on üdini euroopalik riik. Poola pidas pikka ja rasket võitlust välismaise okupatsiooni ja rõhuva kommunistliku režiimiga, et saavutada praegune kindel demokraatlik kord. Meie suur romantismiaja poeet Juliusz Słowacki nimetas Poolat Euroopa südameks – ja just sinna Poola kuulubki.

Paneme siis asjad paika. Esiteks ei ole meie katse Konstitutsioonitribunali uuendada rünnak õigusriigi vastu. Me püüame õgvendada moonutusi, mille surus oma viimastel päevadel läbi eelmine valitsus. Kohtu koosseisu muutmisega – 15 kohtunikust 14 valiti ametisse toonase valitsuskoalitsiooni survel – rikuti pluralistliku ühiskonna põhimõtteid.

Me võime leida sellele ummikseisule lahenduse, aga see on keeruline küsimus, mille iseloom ei ole pelgalt juriidiline. Vaja läheb poliitilist kompromissi, kuid väline surve Brüsselist teeb meile ainult raskemaks leida üksmeelt kodumaal. Loomulikult usume, et tribunali kohane tegutsemine on õigusriigi kehtimise mõttes Poolale eluliselt tähtis. Sellepärast ongi meie valitsus palunud anda asja kohta hinnangu Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjonil.

Teiseks on valitsuse püüetest parandada Poola avaõiguslikku meediat saanud samuti tarbetu tüliõun. Meil on siin selge siht: kehtestada seadused, mis taastaksid avaõigusliku meedia missioonitunde ning samal ajal tagaksid pluralismi, sõltumatuse ja objektiivsuse.

Meie raadio- ja telemaastiku asju korraldav Poola rahvusringhäälingu nõukogu säilitab kogu oma pädevuse ja uued seadused vastavad Euroopa Liidu eeskirjadele. Nõukogule ei tõmmata suukorvi pähe. Meie seadusemuudatused püüavad taastada õige tasakaalu üleriikliku reguleeriva organi ja avaõigusliku meedia vahel, et olla kooskõlas Veneetsia komisjoni standarditega. Kuidas saab seda pidada seljakeeramiseks Euroopale?

Me taotleme endiselt tihedat koostööd Euroopa Komisjoniga ja toetame selle aktiivset rolli Euroopa poliitika kujundamisel. Samal ajal usume, et on väga oluline, et kõik Euroopa Liidu institutsioonid täidaksid oma kohuseid nii, nagu need on kirja pandud aluslepingutes.

Üks Euroopa Liidu toimimise tähtsamaid reegleid on subsidiaarsuse ehk lähimuse põhimõte, mille kohaselt peab liit täitma ainult neid ülesandeid, mida pole võimalik täita kohalikul tasandil. Selle põhimõtte parem elluviimine on viimastel aastatel kerkinud Euroopa institutsioonide üheks olulisemaks ülesandeks.

Lähimuspõhimõttest lähtudes ei nõua me Euroopa Komisjoni ega Euroopa Parlamendi sekkumist meie siseasjadesse. Euroopa Komisjoni 13. jaanuari avaldusel, mis kutsub kehtestama niinimetatud õigusriigiraamistikku, ei ole Poolale juriidilisi tagajärgi. See on komisjoni sisemine otsus. Siiski taotleme komisjoni suhtumisest hoolimata edaspidigi dialoogi Brüsseliga.

Meie dialoogivalmidust demonstreerisid peaminister Szydło viibimine Euroopa Parlamendi istungil ja osalemine sealses debatis.

See kunstlik vaidlus Varssaviga on tarbetu kõrvalekalle. Põhiküsimus seisab selles, kui asjatundlikult suudab Euroopa Liit toime tulla praeguste probleemidega ja kuidas peaks Poola sobituma Euroopa lahendustesse.

Liikmesriigid alles toibuvad finantskriisi mõjust ja eurotsooni tulevik pole sugugi kindel. Liit vaevleb enneolematu rändevoo käes, mis on tõstatanud küsimusi Euroopa piiride avatuse ja liidu sisemise julgeoleku kohta. Suurbritannia, üks Euroopa Liidu tähtsamaid liikmeid ja Poola lähedane liitlane, võib lähitulevikus otsustada liidust lahkuda. Sellele võib lisada suured geopoliitilised ohud Euroopa piiridel, mis võivad kergesti neist üle valguda ning põhjustada konflikte ja kaost.

Liikmesriikide prioriteet peaks seepärast olema liidu ühtsuse säilitamine ning ühise välis- ja julgeolekupoliitika tugevdamine. Just seda kodanikud ootavad. Me peame üheskoos tegelema meie maailmajagu ohustavate probleemidega. Vaidluse õhutamine Poolaga sisepoliitiliste küsimuste üle vaid nõrgestab Euroopat ja takistab liidul tegelda tõsiste probleemidega.

Poola huvides on kindel ja turvaline Euroopa Liit, millega meie maa saaks siduda oma huvid. Prioriteet on Euroopa majanduse stimuleerimine ja moderniseerimine. Kriis on võtnud paljudelt noortelt tulevikulootuse. Ühiskonnas kasvav rahulolematus paneb inimesi kaotama usku Euroopa lõimumisse. Kui me ei suuda neid suundumusi tõkestada, riskime sellega, et kogu Euroopa-projekt, mille hüvesid poolakad kõrgelt hindavad, variseb kokku.

Euroopa Liit peab olema osa lahendusest, mitte probleemi juur. Selleks peab Poola olema liidu aktiivne ja vastutustundlik liige. Me toetame sisemise solidaarsuse ja vastutustunde tugevdamist, kuid – ja selles ei tasu kahelda – me pooldame ka igati iga riigi õigust langetada otsuseid, mis puudutavad vahetult nende kodanikke. Me ütleme ei riikidest kõrgemal seisvale föderaalsele Euroopale, sest see ei ole see, mida meie riigid ja meie kodanikud tahavad.

Demokraatia ei ole Poolas ohtu sattunud. Samuti ei pööra me selga Euroopale. Vastupidi, me soovime etendada juhtivat osa tugevama, paindlikuma ja solidaarsusele tugineva Euroopa ülesehitamisel.

22.01.2016 25.01.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto