Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Juhtkiri: torm maailmamajanduses tulekul?

Hiina majandus on praegu maailmas suuruselt teine ning näidanud viimase 35. aasta vältel peadpööritavat kasvu. Aastatel 1979–2015 oli sisemajanduse kogutoodangu kasv keskmiselt kümme protsenti aastas. Pole ime, et veel hiljaaegu räägiti Hiina tulevasest maailmavalitsemisest.

Vähemalt majandust iseloomustavate arvude põhjal jäi mulje, et Hiina ja hiinlaste näol on tegu gigantidega, kes sinnapoole vääramatult liiguvad. Nüüd on tekkinud küsimus, kuivõrd saab hiinlaste esitatud arve usaldada, paljude ekspertide väitel on need kommunistlike aparatšike poolt mitu korda suuremaks tehtud. Kuid kasvuootusi ei suudeta täita isegi blufi abil. Iseenesest pole Hiina majanduskasvu täpsed arvud sedavõrd olulised, tähtsam on teadmine, et Hiina majandus on languses. Küsimus on selles, mida see ülejäänud maailma jaoks kaasa toob.

2016. aasta algas finantsmaailmale ebameeldiva üllatusega: jüaani kursi ning Hiina aktsiaturu langusega. Hiina raskused raputavad maailma finantsturge ning on kaasa toonud toorme (mh nafta) hinna languse. Hiina võimud on igati üritanud rahvusvaluuta langust peatada, selleks on hakatud müüma välismaiseid väärtpabereid – muuhulgas ka Ameerika valitsuse võlakirju, mida hiinlased on viimastel aastakümnetel energiliselt kokku ostnud – ning ostma jüaane. Erilist tulemust pole see seni andnud. Kapital voolab Hiinast välja ning riigi valuutareservid kahanevad.

Tegelikult ei hakka kängu jääma mitte ainult Hiina, vaid ka teiste viimastel kümnenditel kiiresti kasvanud riikide majandus (India, Venemaa, Indoneesia, Türgi, Brasiilia, Lõuna-Aafrika jt.), kuhu kõrge kasumi ootuses pärast 2007.–2008. aasta kriisi järel kapitali paigutati. Dollari suhtes pole tuntavalt nõrgenenud mitte üksnes jüaan, vaid ka Türgi liir, Brasiilia reaal jt arenevate maade rahvusvaluutad. Enamasti kriisiaegadel dollar tugevnebki ning teiste valuutad nõrgenevad, kuna pangad ja investorid vahetavad suureneva ebakindluse puhul oma kapitali dollarite vastu, kuni olukord selgib. Dollari tugevnemine peegeldabki praegu valitsevat ebakindlust. Investorid hülgavad arenevaid turge, see aga avaldab mõju kogu maailmamajandusele.

Käimasoleval Davosi majandusfoorumil jäi kõlama mõte, et on olemas kõik komponendid tormi puhkemiseks maailmamajanduses. Selle tormi algust on raske ennustada, näiteks Ameerika majandusnäitajad on vasturääkivad: on neid, mis justkui osutaksid peatselt algavale kriisile, aga võib leida ka märke, et kriisi ei tule. Hiina majanduskasvu aeglustamine kõigutab aga tugevasti Euroopa majandust, mis on viimastel aastatel olnud suhteliselt kidur ning lootnud just ekspordi kasvatamisele arenevatel turgudel.

22.01.2016 25.01.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto