Sisukord
Juhtkiri
Postimees
25.01.2016
Eesti Riigikogul tõotab esmaspäeval tulla kirglik tööpäev Male Mälumäng Palju õnne Dilbert Horoskoop Haarang kahele narkolaborile Tagakülg 25.1 Võõra häda pealt ei õnnestu enam teenida Viigerhülged võivad Läänemeres välja surra Kontrollikoja liiget ei hakata konkursiga otsima Perearst peaks läbi tegema õpipoisi aja Eesti lühiuudised Norra soomukiostu varjus hõõgub tüli Majandus Acronis: Eestisse laienemine ei olnud väärt jõu, aja ja raha raiskamist Turgude turbulents laastab pensionifonde Välismaa Hispaania tõsieluseriaal hakkab otsima nunnasid Tutanhamoni habeme liimijaid ootab kohus Välismaa lühiuudised Chișinău pakases protestivad nii parem- kui vasakpoolsed Arvamus Henrik Roonemaa: kas lepatriinu-kultuur muutub? Olev Remsu: hundid ja pagulased Päeva karikatuur Risto Berendson: kolhoosikord Tallinna Sadamas Juhtkiri: puntratants võimumäel Postimees 1928. aastal: 6000 hobust jääd lõhkumas Kultuur Tartu Uus Teater tähistab Evald Aaviku juubelit Film, mis vaataja alla neelab Mitte segada, inimesed surevad Sport Spordi lühiuudised Epeenaiste ideaalne päev tuli ainuõigel hetkel Tänaku nelja päeva pikkune rehvitest Monte Carlos lõppes edukalt Seni ainus eestlane X-mängudel: see on omaette maailm Kalevi kaotuste seeria sai jätku, uus tsenter olemas Zahknal uus treener, meeskond esikümnes Tallinn Võõra häda pealt ei õnnestu enam teenida Tarbija Krediitkaardi limiiti võib ületada enda teadmata Pitsagigantide heitlus: kas valida eestlane, ameeriklane, itaallane või venelane? Tartu Piraat ja Taimõr võitlevad seakatkuga Soosik näitas suurvõistlusel taset Linnavolikogus: suured ideed ja Madruse uulits Lapsesõbralik Tartu. Kas kiita või kritiseerida? Usk, mis puudutab hinge Juhtkiri: vabadusega kaasneb vastutus Valimisea langetamine ei vaimusta noori Huvi õppetoetuse vastu püsib jätkuvalt leige Suur erihooldekodu tekitab Elvas palju küsimusi Soosik näitas suurvõistlusel taset Sügavad kultuurijäljed haljasalal Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: puntratants võimumäel

2 min lugemist

Sest tuleb üks tants, sest tuleb üks tants, sest tuleb üks vahva puntratants... Kooseluseaduse rakendussätete teema tõotab algaval nädalal Toompeal kõik parasjagu pahupidi pöörata. Ei ole siin õieti erakondlikke, koalitsioonilisi ega muid piire. Täielik puntratants, iseasi, kui vahva. Neid võimumäe tantsupidusid poliitikute osavõtul oleks ju päris tore jälgida, kui arutelu oleks sisuline, argument argumendi vastu, mitte regulatiiv-koreograafiline tsirkus.

Õiguskomisjoni liikmed tõlgendavad ühiselt vastu võetud otsuseid korraga erinevalt. Parlamendil pole ühtäkki keerukamat ega pakilisemat probleemi kui järgmise nädala päevakorra kinnitamine. Kuna rakendusseaduse toetajaid ja vastaseid leidub nii koalitsiooni kui opositsiooni poolel, viitavad kõik märgid poliitilisele lehmakauplemisele – oleme poolt, kui teie teete vastuteene. Aga oma seisukoht? Ühiskondlik huvi? Riigi huvi?

Eesti ühiskonnale ja õigusruumile kooseluseadus kahju ei tekita. Teatud osa kodanikke saab oma igapäevaseid praktilisi tegemisi paremini korraldada ning üldist kindlust oma ellu. Küll aga on vastutustundetu see, kui selle ümber puntratantsu käima tõmmanud koos kõigi kaasa kistud osalistega lõpuks hingeldades maha langevad ja näevad, et peale suuremat sorti segaduse ning higilõhna pole mitte kui midagi saavutatud. Kui auväärt seadusandjad oleksid kogu selle energiahulga, mis on juba kulutatud ja paistab edaspidi kuluvat, suunanud Eestile eksistentsiaalselt oluliste reformide (näiteks riigireformi) tegemiseks, oleks mõnigi asi palju paremini paigas.

Riigikogu eelmine koosseis võttis kooseluseaduse vastu 2014. aasta oktoobris ning pole vist olnud ühtki teist õigusakti, mida oleks nii emotsionaalselt arutatud. Aga meenutagem, et argumendid said mõlemalt poolelt esile toodud ning ehkki hääletustulemus oli üsna napp, kulges menetlus esindusdemokraatiale kohaselt. Seadus jõustus tänavu 1. jaanuaril. Kuni rakendusakte pole, jäävad koosolekulepingud notarite ning nendega seotud võimalikud vaidlused kohtute tõlgendada.

Tõsi, rakendusseaduse eelnõu käsitleb 85 seaduse muutusi ning õigusselguse seisukohast võib tekkida küsimus, kuivõrd siin seda luuakse. Kuigi muutused on väidetavalt tehnilised, pole üldse välistatud, et varsti on jälle kord seaduse muutmise seaduse käes. Ja siis algab puntratants otsast peale. Tuleks siiski edasi liikuda. Hoo pealt tagurpidikäiku andes lõhud käigukasti. Õigusruumiga on niisamuti. Kindlasti ei aita kaasa jätkuv populistlik trikitamine ning oma seisukoha varjamine formaalsusi esiplaanile seades.

Ning lõpuks peaks tuletama meelde ka hea õigusloome tava, mis ütleb muu hulgas: «Õiguskorras tehtavad muudatused ei või olla õigusakti adressaatide suhtes meelevaldsed ega sõnamurdlikud.» Sisuline otsus on ju tehtud.

Seotud lood
23.01.2016 26.01.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto