Sisukord
Arvamus
Postimees
30.01.2016
Eesti Palju õnne Horoskoop Dilbert Tagakülg Asa suikus igavesse unne Perekond Müüdimurdjad Preemiarott inimkeha põnevuste avamise eest Eesti lühiuudised Eesti lühiuudised Uued praamid on inspireeritud rahvusornamentikast (1) Autojuht peksis kaasliikleja veriseks Kriminaalpolitseijuht läheb Palestiinasse missioonile Hanso: kaitseväe luurajatel peavad olema piisavad õigused Virumaal sai bussiõnnetuses vigastada 12 inimest Male Esikülg 30. jaanuar Majandus Uued praamid on inspireeritud rahvusornamentikast (1) Rimi tõstis G4Si oma poodidest välja Välismaa Süürlaste viimane kaart Raport näitas, et Saksa armeel napib peaaegu kõike Genfis harutatakse Süüria umbsõlme Välismaa lühiuudised Arvamus Rein Veidemann: üksainus eesti kultuur ja selle kontsentrid Naiste hirmutaja Päeva karikatuur Perekond Müüdimurdjad Tsahkna 0.0 Muusika, mis räägib enda eest Juhtkiri: kaitseväe salasilmad Postimees 1919. aastal: meie väerinna seisukord Neeme Korv: vastandite ühtsus ja võitlus Jelena Skulskaja veste: elu pikk, kunst põgus Kultuur Leonhard Lapini tosin naeratust Tume soul Nädala album. Peaaegu nagu rokkooper Kadunud poja kojutulemine Veri ja higi Kleidiga kapist välja Väike sammuke veidrusest keskvoolu poole Sinine Koit ja Punane Hämarik Mida arvab Postimehe žürii filmist «Punane varietee»? Mässuliste aegade märkmed Tumeda tähe kurb lend Sport Murray ja Djokovici järjekordne suur finaal, Hingise võimas seeria jätkub Kalevi uus tsenter Rocki vastu ilmselt ei mängi Spordi lühiuudised Sildaru ilmakuulus mänedžer: ta võib olla esimene miljonär Võitlus edasipääsu eest muutus ellujäämisheitluseks Ajaloo esimene pagulaskoondis sõidab olümpiale Tallinn Autojuht peksis kaasliikleja veriseks Tarbija Kuidas saada palgatöötajast ettevõtjaks? Kas ettevõtlusgeen on olemas? AK Sinine Koit ja Punane Hämarik Väike sammuke veidrusest keskvoolu poole Toomas Hendrik Ilves sai välismaal tööd Mida arvab Postimehe žürii filmist «Punane varietee»? Viimane veerg Kevin Uljaste: suusatajapalk annab kindlustunde Mis saaks, kui Vene ja USA lennukid põrkaksid kokku Läänemerel? Teeme rahval tuju paremaks Jaanus Piirsalu: kui täissöönu ei mõista näljast – Venemaa vaade suhetele läänega (2) Peeter Langovitsi tagasivaade: kuidas Eestist sai sidetransiidimaa Tumeda tähe kurb lend Arter Erisaated eestlastest Talveilm Euroopa moodi Elulootuse süstijad Kuulsa krahvipere ristiisa Kai Realo: mulle meeldib inimesi natuke segadusse ajada Heljo Mänd: ema ja abikaasa armastus tegid minust kirjaniku Päeval kossutreener, õhtul Elvis Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Rein Veidemann: üksainus eesti kultuur ja selle kontsentrid

5 min lugemist
Rein Veidemann. FOTO: Peeter Langovits

Nii nagu «integratsiooni» mõistest kujunes Eesti avalikkuses aastate eest otsekui punane rätik härjale, mistõttu viimasel ajal on asendatud see eufemismiga «lõimumine», nii kiputakse ideoloogilis-poliitiliste võitluste keerisesse kaasa haarama ka «multikultuursust».

Tellijale

Üks põhjustest on mõistetav. Ajalooliselt jõudsid eestlased oma riigini just kultuurilise arengu ja eneseteadvuse kaudu. Riik on kodanike ühendus. Igal kodanikul on kas või juba emakeele, päritolu, usutunnistuse näol oma kultuuriline identiteet. Ühtede kultuuriline identiteet võib kattuda kodanikuidentiteediga, nagu etnilistel eestlastel see kattub, teistel aga mitte. Põhiseaduse preambul tagab eesti kultuurile Eesti Vabariigis tuumkultuuri staatuse. Ja mitte ainult preambul, vaid ka eesti keel riigikeelena kuulub selle juurde, nagu sümboolikagi. Nii osaleb kultuur riigi identiteediloomes, laiemalt võttes riigiteadvuses. Seesugust osalust näeme paljude riikide puhul.

«Multikultuursuse» politiseeritus ei ole probleem mitte ainult Eestis. Küllap mäletatakse Saksa kantsleri Angela Merkeli kuulsaks saanud tõdemust aastast 2010: «Multikulti ist absolut gescheitert.» («Multikulti on täielikult nurjunud.») See käis seal maal praktiseeritud integratsioonipoliitika kohta, mille tulemusena pidi 1950.1960. aastatel Lääne-Saksamaale mitme migratsioonilaine järel saabunud «külalistööjõu» lõimumisel kujunema Saksa ühiskonnast eeskujulik «multikulti ühiskond». Midagi niisugust polnud aga juhtunud. Vastupidi, täheldatav on hoopis eri keele- ja kultuuriliste (resp religioossete) kogukondade getostumine isegi siis, kui saksakeelsus emakeele kõrval omaks võetud. See asjaolu andis Baierimaa toonasele peaministrile Horst Seehoferile põhjuse selgitada, millisena tuleks tegelikult mõista integratsiooni Saksamaal, mida tema meelest pole suudetud järgida: «Integratsioon pole mitte kõrvuti-, vaid kooselu meie põhiseaduse väärtussüsteemi ja juhtiva saksa kultuuri ühisel alusel, mis on lähtunud kristlik-judaistlikest juurtest, kristlusest, humanismist ja valgustusest.» Saksamaad ja kogu Euroopa Liitu tabanud uue massimigratsiooni taustal pole kahtlust, et integratsiooni asemel tuleb tegemist teha hoopis kultuurikonfliktidega.

29.01.2016 01.02.2016
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto