Sisukord
Arvamus
Postimees
17.02.2020
Toetuste arestimine külvas abivajajates segadust (9) Eesti Apteegireformi ilmselt enam ei väära (3) Soome meri andis välja pool aastat kadunud pärnaka (1) Valvekaamera õppesõiduautosse? Pigem mitte (2) Aevastamishooaeg varsti käes Majandus Galeriid ⟩ Eripärased hotellid raputavad Tallinna (1) Jahenev tööturg vähendab nõudlust töökäte järele 2500 ühendust taotlevad tuludeklareerijate annetusi (1) Välismaa Karmid piirangud näivad pidurdavat viiruse levikut Hiinas Kaljulaid: Euroopa peaks suutma rohkem ise hakkama saada (2) Tosin sõjandustrendi: mida ütleb maailma kohta raport «World Military Balance 2020»? (1) Põhilise julgeolekumurena jäid Müncheni konverentsil kõlama Hiina ja Liibüa Arvamus Juhtkiri: läänetuse lainetus (11) Toomas Toomsalu: sääsereis ja surmakutsar (1) Mart Raudsaar: sõnavabadus ei tähenda ajuvabadust (45) Madis Somelar: minister peaks õpetajatega arvestama (1) Kristjan Vassil: kliinikum vajab muutusi (1) Kultuur Svetlana Aleksijevitš: kirjutamisel juhindun vaistust Anu Raua kunstiteos kroonib Tartu rahu lepingut Elutoasõbralikuks tehtud õuduslugu Sport Taas maailmarekordit nihutanud Duplantis: kavatsen tulevikuski piire kompida Guardiola-ajastu lõpp Manchester Citys? PM ROOTSIS ⟩ Evans näitas, et MM-tiitel on tänavu väga lahtine Loginov jäi norralaste hammaste vahele Vana rekordi alistanud Nazarov: ma ei oodanud sellist aega Tartu Kümmekond entusiasti läbis pika Tartu maratoni raja joostes Laest kukkunud krohvilahmakas sundis spordisaali sulgema Linn tahab nõudeid äpitaksodele karmistada (1) Vehkleja Julia Beljajeva kella ei vaata Arvustus ⟩ Romantiline ja suviselt muretu «Talve» Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Rein Veidemann: üksainus eesti kultuur ja selle kontsentrid

5 min lugemist
Rein Veidemann. FOTO: Peeter Langovits

Nii nagu «integratsiooni» mõistest kujunes Eesti avalikkuses aastate eest otsekui punane rätik härjale, mistõttu viimasel ajal on asendatud see eufemismiga «lõimumine», nii kiputakse ideoloogilis-poliitiliste võitluste keerisesse kaasa haarama ka «multikultuursust».

Tellijale

Üks põhjustest on mõistetav. Ajalooliselt jõudsid eestlased oma riigini just kultuurilise arengu ja eneseteadvuse kaudu. Riik on kodanike ühendus. Igal kodanikul on kas või juba emakeele, päritolu, usutunnistuse näol oma kultuuriline identiteet. Ühtede kultuuriline identiteet võib kattuda kodanikuidentiteediga, nagu etnilistel eestlastel see kattub, teistel aga mitte. Põhiseaduse preambul tagab eesti kultuurile Eesti Vabariigis tuumkultuuri staatuse. Ja mitte ainult preambul, vaid ka eesti keel riigikeelena kuulub selle juurde, nagu sümboolikagi. Nii osaleb kultuur riigi identiteediloomes, laiemalt võttes riigiteadvuses. Seesugust osalust näeme paljude riikide puhul.

«Multikultuursuse» politiseeritus ei ole probleem mitte ainult Eestis. Küllap mäletatakse Saksa kantsleri Angela Merkeli kuulsaks saanud tõdemust aastast 2010: «Multikulti ist absolut gescheitert.» («Multikulti on täielikult nurjunud.») See käis seal maal praktiseeritud integratsioonipoliitika kohta, mille tulemusena pidi 1950.1960. aastatel Lääne-Saksamaale mitme migratsioonilaine järel saabunud «külalistööjõu» lõimumisel kujunema Saksa ühiskonnast eeskujulik «multikulti ühiskond». Midagi niisugust polnud aga juhtunud. Vastupidi, täheldatav on hoopis eri keele- ja kultuuriliste (resp religioossete) kogukondade getostumine isegi siis, kui saksakeelsus emakeele kõrval omaks võetud. See asjaolu andis Baierimaa toonasele peaministrile Horst Seehoferile põhjuse selgitada, millisena tuleks tegelikult mõista integratsiooni Saksamaal, mida tema meelest pole suudetud järgida: «Integratsioon pole mitte kõrvuti-, vaid kooselu meie põhiseaduse väärtussüsteemi ja juhtiva saksa kultuuri ühisel alusel, mis on lähtunud kristlik-judaistlikest juurtest, kristlusest, humanismist ja valgustusest.» Saksamaad ja kogu Euroopa Liitu tabanud uue massimigratsiooni taustal pole kahtlust, et integratsiooni asemel tuleb tegemist teha hoopis kultuurikonfliktidega.

15.02.2020 17.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto