Sisukord
Juhtkiri
Postimees
29.02.2020
Koroonaviirus jõudis Eestisse. See ei ole maailmalõpp! (33) Eesti Eestlased tekitavad koroonaviiruse tõttu välismaal õudu (14) IT-sektor andis majanduskasvule hoo sisse KOHALIK VAADE. Leedu läks viiruse pärast paanikarežiimile (1) Volikogu esimehel liiga suur palk ja liiga vähe tööd Majandus Tallink alustas sadamasõda Börsidel käib veresaun «Merendusel pole rahvust, kuid riikidel on huvid» Välismaa KOHALIK VAADE. Leedu läks viiruse pärast paanikarežiimile (1) Ankara mängib Euroopa pudelikaelaga Calvini kodukirikus toimub katoliku missa USA saab esimese naiseriväelase Hädas Türgi pöördus NATO poole Vene ekspert: Erdoğan kaupleb Putiniga (2) Hispaania astus ajaloolise sammu võitluses libauudistega Arvamus Eesti ärielu kolm musketäri Kultuur Kõrvad kikki – Eesti Laul 2020 on täis üllatusi ja intriige (2) Sport Gunnar Männik: kas lugupeetud VO2 max aitaks sportlast? Ferrari jääb Mercedesest hooaja alguses maha EKSKLUSIIVINTERVJUU ⟩ Kuidas võitsid püss ja suusad Dorothea Wiereri südame? Kliima Metsamulda talletunud süsinikku ei tohi alahinnata (2) Merendus «Merendusel pole rahvust, kuid riikidel on huvid» AK Kõrvad kikki – Eesti Laul 2020 on täis üllatusi ja intriige (2) Juurikas. Sigaretid ja viinad ja kirglised naised Arter Noorus ongi hukas! Ropendab nagu voorimees (3) Algaja poliitbroileri mure Seentest ülikond, koolnukomposter – matusekombed on muutumas Kõrvad kikki – Eesti Laul 2020 on täis üllatusi ja intriige (2) Film "Parimad aastad me elus": prantslased teevad ka vanadekodust ja Alzheimerist midagi elegantset Kuidas teha porgandist külmsuitsulõhet? Kuidas Tiidrek Nurme riskide kiuste imelise tulemuse tegi (1) Maailma viimane suur seiklus. Budapest-Bamako ralli ehk hullumeelne retk Aafrikasse Käbi on Eesti teemant Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: väike ebasõbralik ametnike riik?

2 min lugemist
Lääne-Virumaa, Vao. 25JAN16. Varjupaika taotlevat Albaania perekonda ähvardab väljasaatmine. Isa: Almen. Ema: Manjola. Lapsed: Amanda (10), Artjona (4) ja Alyssa (1). FOTO: ERIK PROZES / POSTIMEES FOTO: ERIK PROZES/

Eestil on pagulaste küsimuses väga vähe kogemusi. Meie immigratsioonipoliitika on konservatiivsem kui Lääne-Euroopa riikides, ent sama hästi võib ka öelda, et see on olnud seni üsna olematu. Asüüliteemadega pole lihtsalt aja jooksul riigi tasandil piisavalt tegeletud, see on jätnud õigusruumi auke, puudub pretsedente loov kohtupraktika ning isegi elementaarsete argiasjade korraldamine kulgeb üle kivide ja kändude.

Ajal, mil Euroopa Liidu liikmesriigid maadlevad rändekriisi tõttu raskete probleemidega, maksab niisugune kogenematus valusalt kätte. Anname küll poliitilisi lubadusi ja tahame võtta kohustusi, aga nende realiseerimine osutub pähkliks. Olgem ausad, haritud edumeelseid Süüria arstide horde pole meile kuskilt näha, küll aga hämara taustaga inimesi, keda me ise siia ei taha. Ning veel enam leidub neid, kes ei taha tulla ühte kaugesse ja tundmatusse maanurka.

Vaos elava Albaania perekonna tänases lehes lahti kirjutatud lugu asetab meid riigina seetõttu üksjagu veidrasse valgusesse. Meil on pagulastega seotud ridamisi kartusi ja paljud neist on õigustatud. Me kardame, et nad ei sulandu ühiskonda. Et nad ei õpi keelt. Et nad ei taha teha tööd, vaid loodavad üksnes toetustele. Et nad toovad kaasa meile võõra kultuuri ega luba ka oma lastel teistmoodi käituda ja kasvada.

Antud näite puhul ei pea ükski eeltoodud hirmutegur paika. Juba mitu aastat Eestis elaval pereisal on töö, lapsed õpivad ja saavad juba meie keelekeskkonnas toime. Ning mis peaasi: soov assimileeruda võõrasse kogukonda oli sisuliselt üks kolimise põhjusi!

Ometi ei taha me sellele perele rahvusvahelist kaitset pakkuda. Politsei- ja piirivalveametit (PPA) ei rahulda keeleoskus ega soov Eestis elada – need pole argumendid maailmas, kus maksab vaid regulatiivne norm. Mitte et normid ja taustauuringud poleks tähtsad. Aga kui inimesed muutuvad kiretuteks numbriteks kujuteldavas tabelis, on see väga kurb. Eesti on õigusriik ja kohtuvõim on juba kahes astmes varjupaigataotluse uut menetlemist nõudnud, kuid seni on PPA ei öelnud.

Kohtuotsustest selgub, et me püüame ülimalt täpselt joonlaua ja apteegikaaluga mõõta, kui tagakiusatu üks mees oma kodumaal ikkagi on, ning otsime seega võimalust teda tõrjuda, selmet omaks võtta kedagi, kes tahab olla oma.

Just niisugused üksikjuhtumid annavad tihtipeale põhjust üldistusteks. Uhkeldame alatasa oma rahvusvahelise paipoisistaatusega – kui lõimitud ja korrektne riik me oleme. Kahetsusväärselt paistab kõnealusest kaasusest välja hoopis väikese ebasõbraliku bürokraatliku riigi kuvand.

Kuid Eesti ei ole ju päriselt selline! Miks me siis end selliseks teeme?

Seotud lood
28.02.2020 29.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto