Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Andrus Karnau: kuhu kaob raha?

Andrus Karnau FOTO: Pm

Eesti arstiabi kõige suurem needus on ravijärjekorrad, ja need on maakonnahaiglais mitu korda lühemad kui suurhaiglais. Miks see nii on? Väikesed üksused suudavad oma tööd tõhusamalt korraldada. Nüüd tahetakse suurhaiglate vaikival kokkuleppel tõhusad konkurendid kaotada, kirjutab kolumnist Andrus Karnau

Tellijale Tellijale

Teine probleem on see, et võttes maakonnahaiglailt eriarstide vastuvõtu, lükkab haigekassa aja- ja rahakulu patsientide kaela. Kui seni sõitis arst maale, siis nüüd peavad patsiendid sõitma suurlinna. Kui vastuvõtule läheb vanem inimene või laps, siis peab tööealine sugulane kaasa minema. Patsiendi aja- ja rahakulu kasvab kahekordseks. Regionaalpoliitikast rääkimata. Eesti ei ole veel nii rikas, et seda endale lubada.

Üks ulatuslik kuluartikkel, kuhu maksumaksja raha kaob ja lähiaastail aina enam kaduma hakkab, on haigekassa. Elanikkond vananeb, rahva elatustase tõuseb ja koos sellega suureneb hädavajaliku arstiabi maht ning samuti nõudlikkus pakutava suhtes. Haigekassa eelarvest vaatab vastu napp kasv. Kui selle aasta kulude prognoos on pisut üle miljardi euro, siis 2019. aastal ligi 1,2 miljardit. Pisut enam kui 50 miljonit eurot aastas. Haigekassal on keeruline täita nii arstide-õdede aina suuremaid palgasoove kui ka kindlustatu aina kõrgemaid kvaliteediootusi.

28.01.2016 30.01.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto