Sisukord
Arvamus
Postimees
29.01.2016
Eesti Piirivalve eriüksus harjutas käteväänamist Male Mälumäng Dilbert Horoskoop Tagakülg Palju õnne Eriüksuse liige peab suutma ujuda 400 meetrit Lasnamäel valmib aasta lõpuks uus tennisekeskus Albaania perekonna juhtum võib muuta seadust Kutseõppurid otsisid Tartus aasta tegijat Eesti lühiuudised Kooselust võib saada valitsuse lahkuminek Ülikoolid peavad võitlust ebaausate üliõpilastega Majandus Pärnakad varustavad tänapäeva Robin Hoode vibudega Majanduse lühiuudised Maksumuudatus soosib Statoili ja kahjustab Alexelat Välismaa Välismaa lühiuudised Hollandlaste plaan saadaks uued saabujad tagasi Türki (2) 5/28 NATOst täidab kaitsekulude normi Kirdekorpuse juht: me suudame reageerida väga kiiresti (1) Arvamus Edgar Savisaar: mida Jaan Poska ütleks? (1) Tiina Kaukvere: ole inimene Raul Vinni: pealesunnitud poliitiline enesetapp Postimees 1932.aastal: vabariigi valitsus lahkub Andrus Karnau: kuhu kaob raha? Kätlin Konstabel: võõrana võõral karnevalil Psühholoogiaprofessor ei osutunud pedofiiliks Päeva karikatuur Juhtkiri: tüli võimu pärast homopaaride varjus Sport Meistriliiga kohtunik sai tõsise kahtlustuse Vägev võit jättis Rockile võimaluse Spordi lühiuudised 29.01 20-aastane naiste pargisõidu staar: mina olen vana, Kelly on tulevik Valed otsused maksid kätte ja eneseületus jäi sündimata Kuningas ja kuninganna näitasid võimu Vähem hüppeid on Kelly Sildaru jaoks halb ehk saladused Aspenist Tallinn Lasnamäel valmib aasta lõpuks uus tennisekeskus Tarbija São Paulo – linn kui hall betoondžungel Tartu Riia mäe leedekraan jääb öösiti pimedaks Sulailm muutis linnaõhu pisut tervislikumaks Nobedad näpud võtsid mõõtu Näitleja Evald Aavik – põhimõtetega mees Noorte valijate teadlikkust tuleb tõsta ja neid usaldada Gaasiaktsiisi tõus: tehtud-mõeldud? Sõbrad ehitasid Riia tänavale «Väljapääsu» Sportlaste vorm saab viimast lihvi Lugu tuleb lavale tantsus ja videos Meelelahutus Koomiks Sudoku

Tiina Kaukvere: ole inimene

2 min lugemist
Tiina Kaukvere FOTO: TOOMAS TATAR/PM/SCANPIX BALTICS

Möödunud septembris sain sotsiaalministeeriumi ametnikult ühe artiklimõtte. Kiltsi koolis pidi käima asüüli taotlev albaania tüdruk, kes on täielikult ära õppinud eesti keele. «Kõik ained on viied peale matemaatika!» kiitis ametnik, pidades silmas, et näe, selline asi on täiesti võimalik, olgu eesti keel kui keerukas tahes. Ilmaaegu kirub meedia, et Eesti haridussüsteem pole pagulaste tulekuks valmis. 

Sellel nädalal külastasin taas Vao keskuses elavat kümneaastast Amandat ja kuulsin tema isalt, et nende pere asüülitaotlust ei rahuldatud.

Hakkasin siis mõtlema, kui mitme inimesega olen vahepeal sellest perest rääkinud, kui paljud tegelikult ju teavad, et selline perekond Eestis on. Kui paljud neist on aga endalt küsinud, miks ikkagi elab varjupaigataotlejate keskuses kaks eesti keelt rääkivat tüdrukut?

Siseminister Hanno Pevkur kinnitas valitsuse pressikonverentsil ise, et rahvusvahelise kaitse menetluste arv on praegu veel suhteliselt väike. Politsei- ja piirivalveameti (PPA) andmetel esitati mullu 226 varjupaigataotlust, sada inimest sai rahvusvahelise kaitse.

Seda kummalisem on, et me ei suuda ka nende juhtumite puhul vaadata paberist kaugemale. Kõigepealt on tegemist ikkagi inimeste, seejärel taotlejatega. Nendega võib suhelda ka muud moodi, kui näeb ette «menetlusformaat». Teha ettepanekuid, mõelda koos teistele võimalustele, kui on ilmne, et neid võimalusi on. Ei tahaks uskuda, et aastaid kestvale kohtuvaidlusele vähem ressurssi kulub. Ja kui on vaja poliitilist otsust, võiks seda ka välja öelda.

Mõistan, et asüülitaotluste läbivaatamine isegi sellises «väikses» koguses on Eestile uudne. Võrreldes 2013. aastaga on taotluste hulk poole võrra kasvanud. Paljud vaidlustavad äraütleva otsuse kohtus.

Seega ma ei imesta, kui PPA migratsioonibüroo töötajad ka praeguse koorma all ägavad. Varjupaiga andmisele eelneb korralik infokaevamine. Kindlaks tuleb teha, kas asüülitaotleja elu on ohus kuskil kaugel koduriigis, olgu see Egiptus, Kongo, Ghana, Pakistan või mis tahes muu. Tõenditeks sageli vaid inimese enda ütlused. Päritoluriigiga suhelda on PPA-l keelatud. See riik ei tohi teada, et tema kodanik kuskil kaitset palub. Paljudes riikides tegeleb taotlustega suisa eraldi üksus või ametkond, mille töötajad käivad võõrriikides infokogumismissioonidel.  

Suurele töökoormusele ei tohiks aga ohvriks tuua inimlikkuse mõõdet. Tean, et see võib olla vahel keeruline, aga üritan oma tööd tehes meeles hoida Juhan Peegli põhimõtet: ajakirjanik sa võid olla, aga inimene sa pead olema.

Soovitan seda ka kõigi teiste valdkondade esindajatele: ole sa ettevõtja, poliitik, ametnik või suusataja – ole inimene. 

Seotud lood
    28.01.2016 30.01.2016
    EELMINE
    JÄRGMINE
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto