Sisukord
AK
Postimees
26.02.2020
Parkimisfirmad koondusid ühe mütsi alla Eesti EKRE apteegireformi tühistamise eelnõu kukkus läbi «Ma elan siin. Koos emaga, juba 15 aastat» (13) Anneli Ammase hea ajakirjanduse preemia läks Võrumaale (1) Terviseamet: Põhja-Itaaliast saabujad püsigu kodus Majandus Börsidele jõudis viirus alles nüüd Välismaa Kreeka saatis migrandilaagrite ehitamiseks saartele märulipolitsei Kirjastaja vangistamine räsib Hiina ja Rootsi suhteid Merili Arjakas: kolmandad valimised ei too Iisraelis lahendust Arvamus Juhtkiri: karmavõlg Narvale (9) Erik Aru: kas faktidel on lootust? Jüri Liiv: Vargamäe mürgine pärand (5) Jaak Prozes: kas Putin tuleb või ei tule, selles on küsimus Ene Järve: keda kaitsevad reklaamiseaduse piirangud? Andreas Kaju: tío Bernie Meie Eesti Aimar Altosaar: Narva 2040 Aimar Altosaar: barokklinnast tööstuskeskuseks ja edasi (2) Lauri Vahtre: Narva vanalinn – teeme ära! (1) Kultuur Kuidas nautida õhtust juureravi (1) Kaalutus armastuse ja sõpruse vahel Kõrvalt tulija triumf Sport Austraalias sündinud surfar tahab Eesti lipu all olümpiavõitjaks tulla Saaremaa võrkpalliklubi unistab kahest kodumängust Autospordiliit annab avalikkusele valeinfot Tartu Miss Valentine toob võimlejaid kokku igast ilma otsast Lemmit Kaplinski viib volinikud jooksuringile Lubatud tähetorni lipuväljak lükkub aina kaugemasse tulevikku Tuigo kalmistule viivale kehvale teele paistab lootusekiir Alatskivi õunaaias algas uue kaupluse ehitus Tartu Uus Teater korgib lahti elu vastusteta küsimused Meelelahutus Koomiks Sudoku

Peeter Langovitsi tagasivaade: kuidas Eestist sai sidetransiidimaa

1 min lugemist
Eesti-Vene optilise sidekaabli avamine Tallinna Raekojas 1996. aastal FOTO: Peeter Langovits

Tähtsaid koostööprojekte oli kombeks 1990. aastatel pidulikult avada Tallinna raekojas. 30. jaanuaril 1996 avati seal Eesti ja Venemaa ühistööna valminud  riikidevaheline optiline sidekaabel.

Kohale saabus Venemaa delegatsioon, mida juhtisid Vene Föderatsiooni sideministri esimene asetäitja Aleksandr Krupnov ja Rostelekomi asedirektor Roman Kreinin. Raekojas olid ka Vene Föderatsiooni suursaadik Eestis Aleksandr Trofimov, Eesti Vabariigi teede- ja sideminister Kalev Kukk, ASi Eesti Telefon peadirektor Guy Sundqvist, tehnikadirektor Jaak Ulman jt ametimehi.

Tseremoonial vahetasid ministrid omavahel rahvuslike lipuvärvidega kaunistatud fiiberoptilisekaabli juppe ning 330 km pikkune sidekaabel Tallinna ja Peterburi vahel võis tööd alustada. Uuest 12-kiulisest kaablist võeti esimeses etapis kasutusele üks kiupaar, millest piisas riikide vahel 30 000 telefonikõne pidamiseks samal ajal. Eesti Telefon paigaldas ligi 40 miljonit krooni maksma läinud kiudkaabli Tallinnast Narvani ning Rostelekom selle projekti raames Narvast Kingissepani. Sinna oli Peterburist optiline kaabel jõudnud juba 1993, kui rajati merekaabel Peterburi ja Kopenhaageni vahel.

Uus sideliin oli suur samm kahe riigi sidetransiidialases koostöös. Kiire ja kvaliteetsem side andis uued võimalused suurema mahuga digitaalsete lahenduste kasutamiseks riikidevahelises infovahetuses.

Kõned Venemaale moodustasid Eesti rahvusvahelistest kõnedest kuni 27 protsenti ning oodati selle mahu kasvu. Senini oli Eestil optilise kaabliga ühendus Soome ja Rootsiga, Venemaa järel lisandus parem ühendus ka Lätiga. Samal ajal parandas Venemaa oma sideliine maa kaugemate punktide ja Moskvaga, mis avas Eestile võimalusi Kaug-Ida ja Lähis-Idaga kvaliteetsema ühenduse saamiseks.

Teede- ja sideminister Kalev Kukk tõdes sel päeval raekojas: «See on hindamatu eeldus kahe naaberriigi vaheliste sidemete  tihendamiseks kõigis eluvaldkondades... Naabriga võib saada läbi hästi ja halvemini, kuid tema olemasolu ei saa maha vaikida. Naabritevaheline suhtlemine on enesestmõistetav.»

Eestist sai sidetransiidimaa Venemaa ja Euroopa vahel. See oli ka majanduslikult meile kasulik.

Seotud lood
25.02.2020 26.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto