Sisukord
AK
Postimees
30.01.2016
Eesti Palju õnne Horoskoop Dilbert Tagakülg Asa suikus igavesse unne Perekond Müüdimurdjad Preemiarott inimkeha põnevuste avamise eest Eesti lühiuudised Eesti lühiuudised Uued praamid on inspireeritud rahvusornamentikast (1) Autojuht peksis kaasliikleja veriseks Kriminaalpolitseijuht läheb Palestiinasse missioonile Hanso: kaitseväe luurajatel peavad olema piisavad õigused Virumaal sai bussiõnnetuses vigastada 12 inimest Male Esikülg 30. jaanuar Majandus Uued praamid on inspireeritud rahvusornamentikast (1) Rimi tõstis G4Si oma poodidest välja Välismaa Süürlaste viimane kaart Raport näitas, et Saksa armeel napib peaaegu kõike Genfis harutatakse Süüria umbsõlme Välismaa lühiuudised Arvamus Rein Veidemann: üksainus eesti kultuur ja selle kontsentrid Naiste hirmutaja Päeva karikatuur Perekond Müüdimurdjad Tsahkna 0.0 Muusika, mis räägib enda eest Juhtkiri: kaitseväe salasilmad Postimees 1919. aastal: meie väerinna seisukord Neeme Korv: vastandite ühtsus ja võitlus Jelena Skulskaja veste: elu pikk, kunst põgus Kultuur Leonhard Lapini tosin naeratust Tume soul Nädala album. Peaaegu nagu rokkooper Kadunud poja kojutulemine Veri ja higi Kleidiga kapist välja Väike sammuke veidrusest keskvoolu poole Sinine Koit ja Punane Hämarik Mida arvab Postimehe žürii filmist «Punane varietee»? Mässuliste aegade märkmed Tumeda tähe kurb lend Sport Murray ja Djokovici järjekordne suur finaal, Hingise võimas seeria jätkub Kalevi uus tsenter Rocki vastu ilmselt ei mängi Spordi lühiuudised Sildaru ilmakuulus mänedžer: ta võib olla esimene miljonär Võitlus edasipääsu eest muutus ellujäämisheitluseks Ajaloo esimene pagulaskoondis sõidab olümpiale Tallinn Autojuht peksis kaasliikleja veriseks Tarbija Kuidas saada palgatöötajast ettevõtjaks? Kas ettevõtlusgeen on olemas? AK Sinine Koit ja Punane Hämarik Väike sammuke veidrusest keskvoolu poole Toomas Hendrik Ilves sai välismaal tööd Mida arvab Postimehe žürii filmist «Punane varietee»? Viimane veerg Kevin Uljaste: suusatajapalk annab kindlustunde Mis saaks, kui Vene ja USA lennukid põrkaksid kokku Läänemerel? Teeme rahval tuju paremaks Jaanus Piirsalu: kui täissöönu ei mõista näljast – Venemaa vaade suhetele läänega (2) Peeter Langovitsi tagasivaade: kuidas Eestist sai sidetransiidimaa Tumeda tähe kurb lend Arter Erisaated eestlastest Talveilm Euroopa moodi Elulootuse süstijad Kuulsa krahvipere ristiisa Kai Realo: mulle meeldib inimesi natuke segadusse ajada Heljo Mänd: ema ja abikaasa armastus tegid minust kirjaniku Päeval kossutreener, õhtul Elvis Meelelahutus Koomiks Sudoku

Peeter Langovitsi tagasivaade: kuidas Eestist sai sidetransiidimaa

1 min lugemist
Eesti-Vene optilise sidekaabli avamine Tallinna Raekojas 1996. aastal FOTO: Peeter Langovits

Tähtsaid koostööprojekte oli kombeks 1990. aastatel pidulikult avada Tallinna raekojas. 30. jaanuaril 1996 avati seal Eesti ja Venemaa ühistööna valminud  riikidevaheline optiline sidekaabel.

Kohale saabus Venemaa delegatsioon, mida juhtisid Vene Föderatsiooni sideministri esimene asetäitja Aleksandr Krupnov ja Rostelekomi asedirektor Roman Kreinin. Raekojas olid ka Vene Föderatsiooni suursaadik Eestis Aleksandr Trofimov, Eesti Vabariigi teede- ja sideminister Kalev Kukk, ASi Eesti Telefon peadirektor Guy Sundqvist, tehnikadirektor Jaak Ulman jt ametimehi.

Tseremoonial vahetasid ministrid omavahel rahvuslike lipuvärvidega kaunistatud fiiberoptilisekaabli juppe ning 330 km pikkune sidekaabel Tallinna ja Peterburi vahel võis tööd alustada. Uuest 12-kiulisest kaablist võeti esimeses etapis kasutusele üks kiupaar, millest piisas riikide vahel 30 000 telefonikõne pidamiseks samal ajal. Eesti Telefon paigaldas ligi 40 miljonit krooni maksma läinud kiudkaabli Tallinnast Narvani ning Rostelekom selle projekti raames Narvast Kingissepani. Sinna oli Peterburist optiline kaabel jõudnud juba 1993, kui rajati merekaabel Peterburi ja Kopenhaageni vahel.

Uus sideliin oli suur samm kahe riigi sidetransiidialases koostöös. Kiire ja kvaliteetsem side andis uued võimalused suurema mahuga digitaalsete lahenduste kasutamiseks riikidevahelises infovahetuses.

Kõned Venemaale moodustasid Eesti rahvusvahelistest kõnedest kuni 27 protsenti ning oodati selle mahu kasvu. Senini oli Eestil optilise kaabliga ühendus Soome ja Rootsiga, Venemaa järel lisandus parem ühendus ka Lätiga. Samal ajal parandas Venemaa oma sideliine maa kaugemate punktide ja Moskvaga, mis avas Eestile võimalusi Kaug-Ida ja Lähis-Idaga kvaliteetsema ühenduse saamiseks.

Teede- ja sideminister Kalev Kukk tõdes sel päeval raekojas: «See on hindamatu eeldus kahe naaberriigi vaheliste sidemete  tihendamiseks kõigis eluvaldkondades... Naabriga võib saada läbi hästi ja halvemini, kuid tema olemasolu ei saa maha vaikida. Naabritevaheline suhtlemine on enesestmõistetav.»

Eestist sai sidetransiidimaa Venemaa ja Euroopa vahel. See oli ka majanduslikult meile kasulik.

Seotud lood
29.01.2016 01.02.2016
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto