Sisukord
Arvamus
Postimees
30.01.2016
Eesti Palju õnne Horoskoop Dilbert Tagakülg Asa suikus igavesse unne Perekond Müüdimurdjad Preemiarott inimkeha põnevuste avamise eest Eesti lühiuudised Eesti lühiuudised Uued praamid on inspireeritud rahvusornamentikast (1) Autojuht peksis kaasliikleja veriseks Kriminaalpolitseijuht läheb Palestiinasse missioonile Hanso: kaitseväe luurajatel peavad olema piisavad õigused Virumaal sai bussiõnnetuses vigastada 12 inimest Male Esikülg 30. jaanuar Majandus Uued praamid on inspireeritud rahvusornamentikast (1) Rimi tõstis G4Si oma poodidest välja Välismaa Süürlaste viimane kaart Raport näitas, et Saksa armeel napib peaaegu kõike Genfis harutatakse Süüria umbsõlme Välismaa lühiuudised Arvamus Rein Veidemann: üksainus eesti kultuur ja selle kontsentrid Naiste hirmutaja Päeva karikatuur Perekond Müüdimurdjad Tsahkna 0.0 Muusika, mis räägib enda eest Juhtkiri: kaitseväe salasilmad Postimees 1919. aastal: meie väerinna seisukord Neeme Korv: vastandite ühtsus ja võitlus Jelena Skulskaja veste: elu pikk, kunst põgus Kultuur Leonhard Lapini tosin naeratust Tume soul Nädala album. Peaaegu nagu rokkooper Kadunud poja kojutulemine Veri ja higi Kleidiga kapist välja Väike sammuke veidrusest keskvoolu poole Sinine Koit ja Punane Hämarik Mida arvab Postimehe žürii filmist «Punane varietee»? Mässuliste aegade märkmed Tumeda tähe kurb lend Sport Murray ja Djokovici järjekordne suur finaal, Hingise võimas seeria jätkub Kalevi uus tsenter Rocki vastu ilmselt ei mängi Spordi lühiuudised Sildaru ilmakuulus mänedžer: ta võib olla esimene miljonär Võitlus edasipääsu eest muutus ellujäämisheitluseks Ajaloo esimene pagulaskoondis sõidab olümpiale Tallinn Autojuht peksis kaasliikleja veriseks Tarbija Kuidas saada palgatöötajast ettevõtjaks? Kas ettevõtlusgeen on olemas? AK Sinine Koit ja Punane Hämarik Väike sammuke veidrusest keskvoolu poole Toomas Hendrik Ilves sai välismaal tööd Mida arvab Postimehe žürii filmist «Punane varietee»? Viimane veerg Kevin Uljaste: suusatajapalk annab kindlustunde Mis saaks, kui Vene ja USA lennukid põrkaksid kokku Läänemerel? Teeme rahval tuju paremaks Jaanus Piirsalu: kui täissöönu ei mõista näljast – Venemaa vaade suhetele läänega (2) Peeter Langovitsi tagasivaade: kuidas Eestist sai sidetransiidimaa Tumeda tähe kurb lend Arter Erisaated eestlastest Talveilm Euroopa moodi Elulootuse süstijad Kuulsa krahvipere ristiisa Kai Realo: mulle meeldib inimesi natuke segadusse ajada Heljo Mänd: ema ja abikaasa armastus tegid minust kirjaniku Päeval kossutreener, õhtul Elvis Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: kaitseväe salasilmad

2 min lugemist
Kaitsevägi korraldas keskpolügoonil esimest korda lahinglaskmised tanktõrjesüsteemist FGM-148 Javelin, mõlemad välja lastud raketid täitsid eesmärgi ja tabasid neile mõeldud sihtmärke. FOTO: Kaitsevägi

Erinevate luureorganisatsioonide tegemistest kuuleme eelkõige tänu läbi- ja sissekukkumistele. Eesti kaitseväe luure on teatud mõttes olnud õnnetu organisatsioon, mis pole viimastel aastatel suutnud leida oma kohta ja õiget nišši.

Ka tema tegemistest teame tänu läbikukkumistele – tänu 2000. aastate lõpul nn luureskandaalile, kui tuli avalikuks, et sõjaväeluure on kogunud andmeid Eesti riigiametnike ja tsivilistide kohta, ning Eesti sõjaväeluurajate mitte kõige õnnestunumale missioonile Afganistanis. Nüüd on kaitseministeeriumis kooskõlastusringil eelnõu, mis annaks kaitseväe luurele suuremad õigused riigikaitseks olulise informatsiooni kogumiseks, muuhulgas lubades seda teha ka piiri taga. Põhimõtteliselt tooks see uuele elule ka kaitseväe luure.

Julgeolekusituatsioon meie regioonis on viimastel aastatel paraku kardinaalselt muutunud ning muutunud ohuhinnangud on tähendanud ka uusi väljakutseid Eesti julgeolekupoliitikale. Väikeriikide luureteenistused on ajalooliselt sõltunud ikka koostööst suurriikide luuretega ja sõltub ka edaspidi. Siin paneb asjad paika eri riikide käsutuses olevate ressursside hulk. Näiteks Suurbritannia välisluure MI6 aastaeelarve ületab Eesti aastase kaitseeelarve enam kui viis korda, töötajaid on MI6s avalikel andmetel rohkem kui 3000, mida on kaks korda vähem kui Eesti kaitseväes.

Sellegipoolest on Eesti kaitseväes võetud selgelt suund iseseisvate võimekuste kasvatamiseks, selles mõttes kuuluvad arendatavad erioperatsioonide- ning luurevõimekused samasse ritta paljuräägitud soomusmanöövrivõimekusega. Viimane annab tulevikus Eesti kaitseväele suutlikkuse pidada lahingut avamaastikul ja loomulikult on kogukamate soomusmasinate ilmumisel Eesti sõjaväe arsenali ka oma psühholoogiline moment. Kuid luure- ja erioperatsioonid, ehkki nad jäävad juba oma spetsiifikast tulenevalt varju, pole nüüdisaegses sõjanduses mitte vähem olulised. Pigem isegi olulisemad. Kui luure on ülemjuhataja silmad-kõrvad, siis erioperatsioonid on «skalpelliks» tema käes.

Kui luure on ülemjuhataja silmad-kõrvad, siis erioperatsioonid on «skalpelliks» tema käes.

Sõjaväeluure tegevus seisneb strateegilise ja taktikalise informatsiooni kogumises ning analüüsimises. Sellest sõltuvad juhtide otsused, kuna kvaliteetsem informatsioon võimaldab teha ühtlasi ka kvaliteetsemaid otsuseid. Kriisisituatsioonis sõltume nendest otsustest, mistõttu on kaitseväe luure elustamine ja tugevdamine igati tervitatav algatus. Seda, nagu ka erioperatsioonide võimekust, on tarvis järjepidevalt arendada ning sinna ressursse suunata, et likvideerida lünki riigikaitses.

Seotud lood
29.01.2016 01.02.2016
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto