Sisukord
Eesti
Tänane leht
19.09.2020
Ukraina kogukonda häirib venestamine (6) Eesti Madise: rahvahääletus ja kohalikud valimised samal päeval toovad segadust (1) Raasukese lahkumine Luminorist jahmatas pangandusringkondi (3) Tööandjate usaldus on toonud ukrainlased Eestisse (1) Eesti lühiuudised Aktivisti põgenemine Eestisse ärritas Venemaad (9) Loomaaed valmistub ninasarvikute päevaks Nõukogudeaegse megaprojekti jäljed kaovad (2) Austria teatriauhindade nominatsiooni pälvis eestlaste töö Eesti disainerid püüdlevad kestlikkusele ja taaskasutusele Majandus Tehnoloogiaaktsiad kerkisid uutesse kõrgustesse millenniumlaste tõttu (1) Soomes on käimas kõigi aegade suurim börsibuum (1) Välismaa Riigid katsetavad karantiini lühendamisega Välismaa lühiuudised USA migrandikeskust süüdistatakse sundsteriliseerimises Ausammas Lukašenkale (3) Ülevaade ⟩ Väidetavalt viirusvabas Türkmenistanis kasvab surmade arv Arvamus Aimar Altosaar: süvariigi sügavikku uppumas Juhtkiri: Eestimaa rahvastest Jeremy Shapiro: mis juhtus Euroopa geopoliitikaga? (2) Efektiivse probleemilahendaja tähetund Õiguskantsleri sõna maksab (2) Kultuur Maskiball Veneetsia punasel vaibal Filmimaailm näeb tulevikku kõheda ja keerulisena Ei! See ei saa olla vastus (1) Juurikas: Biitlite lõpp Juurikas: Eesti vajab vesiniku-pommi Juurikas: viimased uudised Sport Spordi lühiuudised Tänak ja Neuville läksid Türgis närvi Kolumn ⟩ Priit Pullerits: kui ROKi juhid painduvad sportlaste tahtmise ees, saame OMil näha nii BLM loosungeid kui ka vikerkaarelippe Flora tõestas, et Eesti jalgpall suudab pakkuda ka rõõmu Kodumaad Kreekale eelistanud Sten Sokk: olen viimase seitsme-kaheksa aasta parimas vormis Juventuse uus loots Andrea Pirlo: vihkasin soojendusi ega tee neid ka treenerina Kas pikamaajooks on Eestis hukule määratud? (2) Merendus Merenduse lühiuudised Rohuküla-Heltermaa laevatee pudelikael vajab lahendust AK Veel üks Eesti film Oscari-tules Mees jõi ennast mägraks (1) Aimar Altosaar: viinakatk meite maal Marek Strandberg: põlev Maa ja muutuv kliima (1) Alar Konist: energiatootmine Eestis ja lähiriikides (2) EKI keelekool: kuidas kriisis täpselt väljenduda Maskiball Veneetsia punasel vaibal Filmimaailm näeb tulevikku kõheda ja keerulisena Ei! See ei saa olla vastus (1) Digikultuur. Videomängude võidukäik (2) Vikerkaar loeb. Kui aega on lõputult, tuleb meelde igasuguseid asju... Maailma halvimad pantvangid Aja auk. Jimi Hendrixi viimased päevad Eesti Golem Juurikas: Biitlite lõpp Juurikas: Eesti vajab vesiniku-pommi Juurikas: viimased uudised Arter Kerstin Kase - päikesekiir sombuses nakkustetaevas Eesti eriüksuslaste ülem: me oleme nagu väikesed sõjamasinad (3) Jõhker kurjategija tänaval Uus vanadekodu pakub... 2000-euroseid sviite! (2) Roll, millega kuulus näitleja kogu suve Putini teleteatrit täitis Põline linnapere äratas Soorebase talu uuele elule Motoorienteerumine: kuidas esimesel korral hakkama saada? Eesti parim sommeljee Karoline Reinhold: ma ei ole veini suhtes üldsegi väga valiv Nii puhas võidusõit, kui veel olla saab! Teistmoodi tehnoloogiamessi uudistooted Karin Rask: naistele disainisin ma salaja Meelelahutus Koomiks Sudoku

Üleilmne test näitas taas Eesti kooli väge

4 min lugemist
Funktsionaalne lugemisoskus tõstis Eesti õpilased PISA testis 13. kohale. FOTO: Graafika: Margit Randmäe

Kui kolme aasta eest avastas Eesti üleilmse PISA-testi tulemusi vaadates end maailma juhtivate haridusriikide seas, siis eile avaldatud teise samalaadse testi tulemused kinnitasid, et me olemegi tõepoolest tublid.
 

Tellijale Tellijale



Seekordse, 15-aastaste õpilaste lugemisoskusele keskendunud PISA-testi võrdluses tõusis Eesti Euroopa riikide seas kaheksandalt kohalt viiendaks. Meist edukamad on vaid Soome, Holland, Belgia ja Norra.

Tegu ei ole siiski lihtsakoelise lugemisoskuse uuringuga, vaid seal mõõdetakse, kui hästi õpilased tekstist aru saavad ning seda elus kasutada oskavad.

Kui vaadelda maailma laiemalt, siis oleme riikide ja piirkondade võrdluses 13. kohal. Esikohal on Shanghai piirkond Hiinas, teisel Lõuna-Korea ja kolmandal Soome.

Kõrvutades Eestit lähinaabritega, ongi meist edukam vaid Soome. Rootsi on kõikide riikide võrdluses 19., Läti 30., Leedu 40. ja Venemaa 43. kohal.

Eesti õpilastele meenub 2009. aasta aprillikuus ehk pooleteise aasta eest tehtud testist peamiselt see, et küsimused osutusid kardetust lihtsamaks.

«Need olid suhteliselt elementaarsed küsimused, midagi rasket nendes polnud,» meenutas Tallinna Gustav Adolfi gümnaasiumi 11. klassi tüdruk Katre Sulane. «Seda küll ei mäleta, et midagi teha ei oleks osanud.»
Tema klassiõde Johanna Praks kinnitas sama: «Pigem oli ülesandeid hästi palju, aga aega vähe.»

Lisaks funktsionaalsele lugemisoskusele mõõdab PISA-test õpilaste võimeid matemaatikas ja loodusteadustes, millest esimeses tuli Eestil seekord üks koht loovutada, kuid teises jäi tulemus endiseks.
Matemaatikas oleme Euroopa seitsmendad ning loodusteadustes koguni teised, jäädes maha vaid Soomest.

Eesti sai eeskujuks

Haridusminister Tõnis Lukase väitel võib PISA uuringu tulemustega rahule jääda ning need on märk eelkõige stabiilsest tasemest. «Üllatavaid tõuse ja langusi, nagu ajakirjandus on harjunud välja tooma näiteks riigieksamite tulemuste põhjal, me siin ei näe.»

Lukase sõnul väärib esiletoomist aga see, et uuringu koostajad Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioonist (OECD) loevad Eesti koolisüsteemi värskete tulemuste põhjal seitsme maailma kõige edukama hulka.

Samasse kategooriasse mahuvad Euroopast veel Soome, Norra ja Island ning mujalt maailmast Kanada, Jaapan ja Hongkong. Need on riigid, kus on korraga hea lugemisoskus ja kõigil suhteliselt hea ligipääs haridusele, sõltumata rahvusest, elukohast jne.

Haridusministeeriumi välishindamisosakonna nõuniku Maie Kitsingu sõnul aitab meile osaks saanud suurt tunnustust selgitada neli asjaolu. «Eesti on järginud aastakümneid ühtluskooli põhimõtteid, see on kindlasti üks Eesti ja Põhjamaade edu aluseid,» rääkis ta.

«Teisalt puudub meil suur sotsiaalne kihistumine, mistõttu õpilaste sotsiaalne taust ei ole väga erinev ja õppetöö koolis suudab tasandada vähem hooliva kodu negatiivset mõju.»

Kitsingu sõnul aitas kaasa ka muutustega oskuslikult kaasa läinud õppekava-arendus ja õpetajakoolitus. «Väikeriigina on iga inimene tähtis, meie õpetajate töö vähem võimekamate õpilastega tõstab meie õpilaste tulemusi oluliselt,» tõi ta välja neljanda aspekti.

Kitsingu sõnul oleks Eestil siiski vale pärast nii kõrget tunnustust loorberitele puhkama jääda, sest ühiskond muutub pidevalt ja kool peab sellele reageerima.

Anded ei arene

Eesti edu PISA-testis tegi heameelt ka riigikogu kultuurikomisjoni juhile Peeter Kreitzbergile, kelle sõnul näitab see Eesti haridussüsteemi tugevust. Samas tõi ta esile testi tulemustest ilmneva murettekitava asjaolu, et me ei tegele piisavalt oma tippudega.

«Seda näitasid ka eelmised PISA tulemused, et andekaid hakkab meil silma vähem, aga keskmine tase on tugev. Õigemini, andekaid võib olla, aga neile pole leitud õigeid väljundeid,» rääkis Kreitzberg.

Tema sõnul on PISA-testi tulemuste taga küsimus, millele konkreetse riigi süsteemis rõhku pannakse, ning Eesti edu näitab, et siin õpetatakse inimesi väga hästi testülesandeid lahendama.

Haridusminister Tõnis Lukase sõnul on andekate arendamine tõepoolest probleem, kuid tema väitel asjaga tegeletakse ning sellega on arvestatud ka kevadel vastu võetud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses, kus andekus tunnistati hariduslikuks erivajaduseks.

Kommentaarid

18.09.2020 19.09.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto