T, 5.07.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Lõpuks ometi avati Moskvas Gulagi muuseum

Jaanus Piirsalu
, reporter
Lõpuks ometi avati Moskvas Gulagi muuseum
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kümne vangilaagri või kuulsa vangla kongiustest on Moskva Gulagimuuseumis moodustatud seitsmeruutmeetrine Krestõ (Peterburi) kamber, kus repressioonide ajal võidi korraga hoida 30 inimest.
Kümne vangilaagri või kuulsa vangla kongiustest on Moskva Gulagimuuseumis moodustatud seitsmeruutmeetrine Krestõ (Peterburi) kamber, kus repressioonide ajal võidi korraga hoida 30 inimest. Foto: Jaanus Piirsalu

Moskvas mõni kuu tagasi avatud uhke ja suure Gulagi muuseumi seinal ripub suur plaan, mis kaugelt paistab nagu mõne uue väikelinna üldplaneering. Selgelt välja joonistatud keskus, täisnurga all jooksvad tänavad ning korrapäraselt rajatud ühetaolised ridaelamud või madalad korrusmajad.

Tegelikult on see 1:100 mõõtkavas tüüpprojekt 5000 vangiga laagri ehitamiseks. Spetsiaalses uurimisinstituudis välja töötatud plaan paneb teaduslikult paika, kuidas ühte vangilaagrit Nõukogude Liidus rajada. Vangilaagrid olid Stalini ajal üks Nõukogude riigi majanduse aluseid, selles valdkonnas ei tohtinud olla mingit isetegevust. Kõik käis plaani järgi, ka inimeste piinamine.

«See on suurepärane näide sellest, kui totaalselt organiseeritud oli kuritegelik süsteem,» räägib Gulagi muuseumi 33-aastane direktor Roman Romanov.

Tagasi üles