Sisukord
Arvamus
Postimees
06.02.2016
Eesti Palju õnne Male Mälumäng Dilbert Horoskoop Vastlakuklitestis võidutsesid traditsioonilised maitsed Ahviaasta eelõhtul ahvipäev Vene kirjanik paneb Pätsi allaandmist kahetsema Tagakülg Tabasalu kooli direktor lahkus ametist Tulistamise ajendiks Tallinna tänaval oli tüli Tapmises kahtlustatavatest vendadest üks oli äsja vabanenud arestist Eesti lühiuudised Talvefestival tõi Tallinna valguse ja kunsti Majandus Kui tark raha osutub väga rumalaks Välismaa Kommunistlik Kuuba võõrustab ajaloolist kirikupeade kohtumist Kurdist saadik: Türgil on oht muutuda Süüriaks Välismaa lühiuudised Arvamus Marti Aavik: loobuks feminismi-religioonist? (18) Neivelti teine tulemine (1) Postimees 1943. aastal: põdrakarjad Alutaguse metsades Vabal ajal ilma parim Mõnus ja rahulik (1) Aeg hambaid näidata Päeva karikatuur Donald Tomberg: kadunud algus Juhtkiri: brittide lahkumisest kaotavad kõik (3) Arvamusliider Madis-Ulf Regi: minu päevik 2016 Kultuur Nädala plaat #R8 Juri Lotmani graafiline autobiograafia Aja auk. Ringo Starr ja filmikunst Laiendatud pidu sinus eneses Luulehetk – hetk luules Kui tark raha osutub väga rumalaks Nädala album. Olematute filmide muusika Jeltsinil venelastega sama mure mis Pätsul eestlastega Galerii: kuidas arhitektuuritudengid Lasnamäed väänasid Uks täissitutud urkasse (2) Sport Tänak soovib Rootsi ralliks lumiseid olusid Jaak Maele sai saatuslikuks legendaarse büroojuhi hoidmine Spordi lühiuudised Eesti sportlaste ja tulevikulootuste suur «sõber» snus Tarbija Vastlakuklitestis võidutsesid traditsioonilised maitsed Hea teenindaja paneb kliendi end hästi tundma AK Nädala plaat #R8 Eesti saab uue märgi! Aja auk. Ringo Starr ja filmikunst Viimane veerg Elama peab Teeme rahval tuju paremaks Nädala album. Olematute filmide muusika Donald Tomberg: kadunud algus Peeter Langovitsi tagasivaade: valmis unistuste spordihall Kuidas saada üle mannetusest? (9) Arter Lavatagune elu saab nähtavaks Lavatagune elu saab nähtavaks Marko Reikop: juhus Pärnu poiss läheb Saaremaale MM-medalit jahtima Eha Komissarov: muuseum on koht kaunishingedele Kuidas professorist tudeng sai Lauri Leesi: olen õnnelik, et inimene suudab unustada halva ja hoida head «Pealtnägija» noorliige võtab sihikule pika tõsielufilmi (2) Venemaa tuntuim kunstnik Pavlenski: naelutatud munandid ja põlev FSB uks (4) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Marti Aavik: loobuks feminismi-religioonist?

3 min lugemist
Marti Aavik FOTO: TAIRO LUTTER / POSTIMEES
Lugesin järjekordset juttu palgalõhest ja tekkis tahtmine nutta vähemalt pool pangetäit kibedaid pisaraid (Kristi Anniste «Palgalõhe kahjustab riiki», PM 4.02). Miks? 
Vaadake, mul on kaks tütart ja ma väga soovin sellist Eesti ühiskonda, kus neid ei takistaks mingid rumalad reeglid, eelarvamused või klaaslaed elamast just nii, nagu nad tahavad. Ma ei nori seda öeldes ühelegi järgnevale lausele hinnaalandust, aga vähemalt mu eesmärgi puhtuses võiks see teid veenda.
Nutma ajab aga ideede puudus, mis (Eestis) sellest diskussioonist vastu vaatab (ei ründa ma kuidagi eriliselt üht analüütikut). Kümme ja rohkemgi aastat kuuleme vaid jutlustamist, et palgalõhe on halb. Ideid, mida teha, võib mõõta nanogrammides. Viimane aeg oleks tunnistada, et moodsa poliitkorrektsuse ema «gender studies» on oma peavoolus (st halvemas osas) pigem usund ja eelkõige seda jutlustavad poliitikud siplevad täielikult tulemusteta. Ainus hea tulemus siiani on see, et meil on suurimal määral tänu statistikaametile, aga ka Kristi Annistele ja ta tööandjale Praxisele olemas arvandmed ja analüüsid, millest edasi mõelda. 
Kui me tõesti ütleme, et sooline palgalõhe on suur probleem, ja tõsiselt tahame seda lahendada, siis tuleb mõtte- ja tegutsemisviisi radikaalselt muuta. Keskpäraste eeskujude kopeerimise ja usukuulutuse asemel on vaja loomingulist vaadet. 
Esiteks laseme lahti väärast kujutlusest, et just Põhjamaad on ses asjas ideaal või et kõik/enamik seal tehtud asju on mõistlikud. Laseme mõttes, aga vast ka päriselt lahti Norra rahast. Vaadates sedasama 2013. aasta andmetega Eurostati palgalõhe tabelit, kus Eesti on «punane latern», näeme, et meie viis põhjala naabrit on ju keskmike, mitte ses mõõtmes parimate hulgas. Palgalõhe on suurim finantsvahenduses, ent pankadel on meil Rootsi omanikud. Lasteaiast «sugupoolte kaotamine» aitab palgalõhe vastu? Ja nii edasi.
Teiseks tuleb rääkida ka bioloogilistest käitumist, valikuid kujundavatest erinevustest. Kujutlus, et sisuliselt propagandaga on võimalik ja vajalik teha naistest mehi ja meestest naisi või hoopistükkis «uut inimest», on ühtaegu nii vale kui ka õõvastav – see ei arvesta, millised inimesed päriselt on ja mida nad ise tahavad. Sageli on bioloogiliste erinevuste jutust välja jätmise taga ekslik mõte, et kuna me neid muuta ei saa, siis ainus võimalus on väänata keskkonda (sh teisi inimesi). Unustatakse, et iga olend oma loodusest antud eeldustega kohaneb keskkonnas. Jah, me võime keskkonda väänata, aga me võime ka õpetada kohanemist viisil, mis juba arvestab keskmiste sooliste ja jõudumööda individuaalsete erinevustega. (Näiteks keskmine mees ja keskmine naine erinevad oluliselt riskivalmiduse poolest, nii heas kui ka halvas mõttes. Võib-olla siis õpetaks kõikidele sügavuti, mida riskimine tähendab?)  
Kolmandaks tuleb meil Eestis märgata ja tunnistada tohutut erinevust eestlaste ja mitteeestlaste vahel – viimaste sooline palgalõhe oli 2013. aastal enam kui 10 protsendipunkti võrra suurem. SDE esimees Jevgeni Ossinovskigi kirjutas väärtusilmas lääne poole liikumisest. Kuidas me jõuaks oma venekeelsete inimesteni, kes on kõigi näitajate järgi sotsiaalselt konservatiivsemad kui eestlased, seda ta kahjuks ei öelnud. Asi on aga tõsine. Kõige rohkem kogeb igas keskkonnas (s.o kodus, koolis jne) vägivalda vene tüdruk, kirjutati värskes noorte seksuaalvägivalla uuringus! Küsigem näiteks, miks Lätis on palgalõhe väiksem kui meil.
Neljandaks tegelgem õpetajate, lasteaaednike, meditsiiniõdede jne palkadega. Neil on Eestis sisuliselt ju monopoolne tööandja. Kust üldse tuleb mõte, et põhimõtteliselt ei või olla ameteid, mis meeldivad rohkem naistele või vastupidi, meestele (ka stereotüüpide abita)? Jah, ka vanemahüvitist saab paremaks mudida, aga see on detail. 
Punkte võiks lisada veel ja veel, aga tähtsaim on meeles pidada, et palgalõhe pole ainus maailma kirjeldav mõõde. Arukam siht on, et kõik inimesed Eestis saaksid oma potentsiaali arendada mitte ilmtingimata maksimaalsel võimalikul moel, vaid nii, nagu nemad ise tahavad, et nad oleksid õnnelikud! 
Kui me tõesti tahame selleks ja sellega ka palgalõhet vähendada, siis on eesmärk «saada Rootsi koopiaks» rumalalt madal. 
Seotud lood
    05.02.2016 08.02.2016
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
    Logi sisse
    Sul ei ole kontot?
    Loo Postimees konto