Sisukord
Arvamus
Postimees
11.02.2016
Eesti Tagakülg Palju õnne Karistus mütsikudumise eest Kohus ei lubanud Savisaart tagasi linnapea kohale Ähvarduskirjad otse-eetri ajal Isikuandmed 10 000 inimese ette Politsei: igal nädalal on paar ahistamisjuhtu Haigla hinnangul poleks saanudki naise elu päästa Esikülg 11. veebruar «Ma loodan, et sind vägistatakse» Eesti lühiuudised Kolm eestlast pälvis Prantsusmaa kõrge tunnustuse Pärkna: jäik seadus takistab inimlikku käitumist Dilbert Kapo: äärmuslus pole seni julgeolekuoht Horoskoop Surnud naise ja lapse omaste pöördumine (1) Majandus Majanduse lühiuudised Politsei tunnistas Uberi tegevuse Eestis ebaseaduslikuks (1) Saksamaa rikkus on kahe kõrva vahel Välismaa NATO idaserv saab kindlust juurde Ameerika presidendirallit juhivad mässumeelsed (1) Välismaa lühiuudised Arvamus Andres Suik: Euroopa ei tule meid õpetama – 20 aastat inimõigusi Eestis Postimees 1931. aastal: Mõisaküla pumbameistri õnn Lugejate kirjad Päeva karikatuur Tõnis Saarts: meie erakondade tippude mõtteavaldusi lugedes läheb meel kurvaks (19) Urve Eslas: kaotatud võitlus sotsiaalmeedias (5) Juhtkiri: digiajastu «rahvatakso» lõpp? (1) Marianne Mikko: kui naisest saab märklaud (8) Kultuur Eesti balleti grand old lady Mai Murdmaa dokumentaalfilmis «Ballettmeister» Apollo uus kino pakub restoraniteenindust Sport Mercedese talent saab viimaks vormel-1 sarjas võimaluse Baruto tahab kohtuda karujõuga venelasega Leiutajate ala protestimeelne vanameister (1) Spordi lühiuudised Valdmaa: Kalev ei tohi Gruusias kaotada Tarbija Kortermajad kütavad õhku soojaks Tartu Tänavailt vaatab vastu rahapuudus Otsinguil käib üha enam vabatahtlikke EPA peahoone süttis käredas pakases (2) Priit Lomp: Suur-Tartu suure plaani segasevõitu algus AS Go Bus juhataja: bussihangetes võiks kütuse vabaks lasta (1) Pargikaitsjate meelest ruttab linn debatti lõpetama Athena maja läheb uuele katsele Euroraha loob üheksa tippkeskust Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: digiajastu «rahvatakso» lõpp?

2 min lugemist
FOTO: Urmas Nemvalts

Taksoäpp võimaldab tänapäeval klientidel nutitelefoni abil hõlpsalt leida vabu taksojuhte. Uued tehnoloogilised lahendused on põhimõtteliselt kaasa toonud revolutsiooni taksoturul, neist suurimad muudatused on endaga toonud Uberi-sarnased lahendused sõitjate ja juhtide kokkuviimiseks. Tänu Uberile võib põhimõtteliselt igaühest saada taksojuht.

Uber on levinud alates 2009. aastast ning tekitanud vastuolusid paljudes maades, mh Prantsusmaal, Saksamaal, Venemaal jm. Möödunud aastal kutsus Uber esile taksojuhtide rahutused Pariisis ja Lyonis: vihased juhid pöörasid kesklinna tänavatel ümber autosid ja kaklesid märulipolitseiga. President Francois Hollande teatas siis, et Uber on tarvis Prantsusmaalt «välja kihutada». Uberi-juhte võibki sügisest tabada Prantsusmaal 300 000-eurone trahv või kuni kaheaastane vabadusekaotus.

Eile otsustas Eesti politsei keelustada terve maailma taksojuhid vihaseks ajanud Uberi tegevuse ka meil. Sellele otsusele eelnes kolmveerand aastat uurimist. Uberis nähti tasulise sõiduteenuse pakkujana põhimõtteliselt 1990. aastate taksomaffia ja varrukataksode traditsioonide jätkajat. Uberi Eesti esindajad seevastu on teatanud, et sõidujagamisteenus tuleb sobitada meie õigusruumi, ning andsid vihjamisi mõista, et politsei otsus on vastuolus Eesti kuvandiga kui innovatsiooni ja tarkvaralahenduse teerajajast.

Kellel on selles vaidluses õigus? Taksojuhtidele Uberi-suguste konkurentide ilmumine loomulikult ei meeldi. Kuid reaalsus on see, et vanad majandusharud peavad tehnoloogiaarenguga kaasas käima, ning seda, kas see asjaosalistele meeldib või mitte, ei küsi sagedasti keegi. Näiteks kui ilmusid esimesed aurulaevad, siis peksid vihased paadimehed need puruks, kuid see ei tähendanud, et nad suutnuks takistada seda, et aurujõud oleks välja vahetanud inimjõu. See juhtus lõpuks ikkagi. Sama kehtib ka praegusel juhul. Uberi-sarnased teenused ju meeldivad tarbijatele, muidu poleks need kogunud sellist populaarsust. Tegemist on kahtlemata innovatsiooni ja tehnoloogilise progressiga.

Mida sellises olukorras teha ja kes üldse peaks selles olukorras tegutsema? Tundub, et Uberi-juhtumiga on kerkinud esile igavene probleem, et seadusandlus ei suuda kiire tehnika arenguga lihtsalt kaasas käia. Probleem tulenebki sellest, et puudub sõidujagamist puudutav regulatsioon. Uberi tegevusega üleskerkinud probleemile tuleb Eesti seadusandjatel aga kiiresti reageerida ja tekkinud olukord lahendada, luua vajalik regulatsioon. Uued tehnoloogiad tuleb «paigutada» õiguslikesse raamidesse.

Seotud lood
10.02.2016 12.02.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto