Sisukord
Arvamus
Postimees
11.02.2016
Eesti Tagakülg Palju õnne Karistus mütsikudumise eest Kohus ei lubanud Savisaart tagasi linnapea kohale Ähvarduskirjad otse-eetri ajal Isikuandmed 10 000 inimese ette Politsei: igal nädalal on paar ahistamisjuhtu Haigla hinnangul poleks saanudki naise elu päästa Esikülg 11. veebruar «Ma loodan, et sind vägistatakse» Eesti lühiuudised Kolm eestlast pälvis Prantsusmaa kõrge tunnustuse Pärkna: jäik seadus takistab inimlikku käitumist Dilbert Kapo: äärmuslus pole seni julgeolekuoht Horoskoop Surnud naise ja lapse omaste pöördumine (1) Majandus Majanduse lühiuudised Politsei tunnistas Uberi tegevuse Eestis ebaseaduslikuks (1) Saksamaa rikkus on kahe kõrva vahel Välismaa NATO idaserv saab kindlust juurde Ameerika presidendirallit juhivad mässumeelsed (1) Välismaa lühiuudised Arvamus Andres Suik: Euroopa ei tule meid õpetama – 20 aastat inimõigusi Eestis Postimees 1931. aastal: Mõisaküla pumbameistri õnn Lugejate kirjad Päeva karikatuur Tõnis Saarts: meie erakondade tippude mõtteavaldusi lugedes läheb meel kurvaks (19) Urve Eslas: kaotatud võitlus sotsiaalmeedias (5) Juhtkiri: digiajastu «rahvatakso» lõpp? (1) Marianne Mikko: kui naisest saab märklaud (8) Kultuur Eesti balleti grand old lady Mai Murdmaa dokumentaalfilmis «Ballettmeister» Apollo uus kino pakub restoraniteenindust Sport Mercedese talent saab viimaks vormel-1 sarjas võimaluse Baruto tahab kohtuda karujõuga venelasega Leiutajate ala protestimeelne vanameister (1) Spordi lühiuudised Valdmaa: Kalev ei tohi Gruusias kaotada Tarbija Kortermajad kütavad õhku soojaks Tartu Tänavailt vaatab vastu rahapuudus Otsinguil käib üha enam vabatahtlikke EPA peahoone süttis käredas pakases (2) Priit Lomp: Suur-Tartu suure plaani segasevõitu algus AS Go Bus juhataja: bussihangetes võiks kütuse vabaks lasta (1) Pargikaitsjate meelest ruttab linn debatti lõpetama Athena maja läheb uuele katsele Euroraha loob üheksa tippkeskust Meelelahutus Koomiks Sudoku

Urve Eslas: kaotatud võitlus sotsiaalmeedias

2 min lugemist
Urve Eslas FOTO: Postimees.ee

Kuidas reguleerida sotsiaalmeediat, kui terrorismiorganisatsioonid kasutavad seda hirmu ja viha levitamiseks ning uute liikmete värbamiseks, on paari aasta jooksul saanud teiseks kiviks – peale maksuvaidluste  Twitteri, Facebooki ja Googlei kingas.

Küsimus pole selles, kui palju enam on nad edukad tänu sotsiaalmeediale – selle teada saamiseks oleks vaja võrdlust olukorraga ilma sotsiaalmeediata, ent seda pole võtta. Küsimus on põhimõttelisem: mida ette võtta ja kelle asi see peaks olema?

Google’i, Facebooki ja Twitteri esindajad olid läinud nädalal Briti parlamendikomisjoni ees aru andmas. Briti terrorismivastase komitee hinnangul on need kolm olnud kõike muud kui abivalmid jagama infot ekstremistlike ja terroristlike ilmingute kohta internetis. Pigem vastupidi: briti politsei hinnangul õõnestavad internetifirmad sihilikult terrorismivastaseid uurimisi, keelduvad üle andmast tõendeid kahtlustatavate kohta, pigem teavitatakse kahtlustatavaid selle kohta, et nad on sattunud jälgimise alla.

Etteheiteid on rasked, hoolimata nende üldisest iseloomust  Twitteri puhul vastavad need tegelikkusele sagedamini, Facebooki puhul sõltub ettevõtte käitumine enam tegutsemispiirkonnast, Googlei jaoks pigem uurimise sisust –, ja ettevõtted ei ole mitte üksnes valitsuste, vaid aina rohkem ka avalikkuse olulise surve all. Terrorism on üks neist valdkondadest, kus privaatsuse ja turvalisuse vahel valides saab turvalisus rohkem toetajaid. Seetõttu on sotsiaalne vastutus, millest sotsiaalmeediaga seoses aina valjemini rääkima on hakatud, muutunud ettevõtetele osaks ärimudelist. Raske on jääda edukaks, kui seda ollakse millegi muu arvel, mis on avalikkusele  ja olulisele hulgale kasutajatele – oluline.

Küsimus on, mida teha. Terroristliku sisu automaatne tuvastamine ei tööta, vähemalt mitte piisavalt hästi. Järelikult on selle avastamiseks vaja inimesi.

Vaadates postituste ja videote mahtu, on üsna selge, et palgata selle infohulgaga tegelemiseks piisav arv inimesi pole jõukohane isegi mitte Google’ile. Pigem on mindud seda teed, et reageeritakse kasutajatelt saadud infole: kui antakse teada sobimatust sisust, siis sellega tegeletakse.

Kuid isegi sel juhul on materjali hulk, mida päevas läbi vaadata tuleks, tohutu. Näiteks Facebook saab miljoneid raporteid sobimatu sisu kohta päevas. Mitu inimest nende postituste läbivaatamisega tegeleb, ei tahtnud Facebooki esindaja parlamendikomisjonile avaldada, kuid see ei erine ilmselt palju nende arvust, kes teevad sama tööd Twitteri heaks: sadakond inimest. Olukord on isegi halb, kuid mõelgem siit veel samm edasi. Terrorismi puhul on sisu kindlaks tegemine veel üsna kerge, sest selle tunnused on lihtsamini eristatavad. Valeinfo tuvastamine vajab aga faktikontrolli, võrdlemist allikaga, analüüsi. Valeinfo loomine ise ei nõua ei üht, teist ega kolmandat. Paistab, et see on juba kaotatud võitlus.

Seotud lood
10.02.2016 12.02.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto