Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kuidas mõista Jaan Kaplinskit

Thomas Salumets «Kujuneda sunnita: mõtestades Jaan Kaplinskit» FOTO: Raamt

Olen aeg-ajalt kurtnud, et Eestil on oma suurmeestest-naistest nii vähe biograafiaid, et kogu kultuur mõjub kuidagi umbisikuliselt. Elataks nagu endiselt rahvaluule aegadel, kus kunagi keegi on laulnud, keegi on autor olnud, aga hiljem on saanud sellest kollektiivne  tekst. Ometi, kui võtta kas või «Eesti kirjanike leksikoni» annoteerivad kirjutised, siis võiks meil olla mitu riiulimeetrit elulugusid eesti enda loojatest ning osa neist mõjuks ilma autobiograafiliste fiktsioonidetagi (sest autobiograafilisi tekste siiski on) otsekui romaanid.

Tellijale Tellijale

Nüüd on 60ndate kirjanike põlvkonnast esimesena oma biograafia saanud ikooniline Jaan Kaplinski, kirjutajaks eesti päritolu Kanada kirjandusteadlane, Tartu Ülikooli audoktor Thomas Salumets. Miks ma ütlen «saanud»? Sest, nagu on kirjutanud Juri Lotman oma käsitluses «Õigus biograafiale», on vaja, «et biograafiat omava inimese ja biograafilise informatsiooni saaja (s.o biograafia lugeja) vahele ilmuks veel kolmas isik – see, kes biograafia kirja paneb.»

Salumetsa uurimus Kaplinskist ühendab isiku- ja loominguloolise lähenemise. See ühendus omakorda rajaneb kontseptuaalsel raamistikul, milleks on «sunnita kujunemine». Kaplinski isikuloos kasutatakse psühhograafilist või lausa psühhoanalüütilist meetodit. Salumets on saanud kasutada Jaan Kaplinski päevikuid, kirjaniku usalduslikku kirjavahetust abikaasa Tiia Toometiga, intiimseid intervjuusid. Kaplinski elu ja looming avaneb otsekui pihitoolis. Selline  avameelsus on eesti (auto)biograafilises kultuuris tavatu. Kuigi allikate kasutamise mastaapsus (27 lehekülge kasutatud kirjanduse loetelu!) ning nende analüütiline tõlgenduslikkus  annab raamatule täisakadeemilise dimensiooni, mõjub see samas autori lähikülgnevuse (millega kaasnevad oletused ja intensiivne mõistapüüdmine) tõttu kirjanikuga esseena või koguni  biograafilise romaanina. Oma lugemiskogemuse põhjal võin öelda, et läänes kirjutatud biograafiad paistavadki silma elavuse ja inimlikkusega. Nad mitte ainult ei anna teada, vaid ka valgustavad teadmisetaguseid, hämaruses varjuvaid või koguni maha vaikitud  eluseiku ning impulsse, millest omakorda toitub üks või teine motiiv, kujund või elamus autori loomingus. Niisugune on ka Salumetsa Kaplinski-uurimus.

12.02.2016 15.02.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto