Sisukord
Kultuur
Postimees
13.02.2016
Eesti Mälumäng Horoskoop Male Palju õnne Dilbert Tagakülg Haid vahetasid elukohta Eesti lühiuudised Gravitatsioonilained leiti üles Leedu autovargad tõid mulkidele Chicago koju kätte (3) Politseioperatsiooni keskmesse sattunud talumees: tunne on enneolematu ERM andis Pariisi arhitektidele tiivad «Eesti laulu» esimene poolfinaal täna õhtul Autovargaid ajab siia pagulaskriis Majandus Juhi must päev Eestit enim mõjutanud inimene (1) Välismaa Välismaa lühiuudised Võidukas üksik sotsialist Sisseränne turgutab Rootsi majandust (3) Süürias küpseb järgmine sõda (5) Eesti kaitseväelased võivad naasta Iraaki Arvamus Päeva karikatuur Margus Laidre: sõja paradoksid ja diplomaadi tõde (1) Võidukas üksik sotsialist Juhi must päev Eestit enim mõjutanud inimene (1) Kõige kiuste ikka tipus (1) Juhtkiri: selge sõnum kurjategijatele Juhan Mellik: Ameerika otsib mässumeelset Postimees 1992. aastal: toiduabi kaudu Ukraina armeesse Ene Pajula veste: kas palgalõhe ikka on sugudega seotud, küsib mammi (11) Peep Leppik: õpetamine teaduse ja moe vahel (13) Kultuur Nädala plaat. Soe plaat külmalt maalt Luulehetk – hetk luules Kosutav krimka Kirunalt Enne ja pärast torne «Deadpool» pakub sõbrapäevaks sõgedat meelelahutust Aja auk. Beyonce ja mustad pantrid Kilisev-kolisev, lõhnav-lehkav revolutsioonide häll (1) Kuidas mõista Jaan Kaplinskit Ryoji Ikeda universumi sisekaemus Sport Spordi lühiuudised Kõige kiuste ikka tipus (1) Ukraina kuulsus lihvib Tartus olümpiakavasid Postimees MM-rallil: lumesadu hoiab Tänakut Rootsis tippkonkurentsis Nõlvak ja Tiisaar teevad uuel alal avastardi Iraanis Dopinguga hädas Keenia sai olümpia eel kaks kuud armuaega Tarbija Jurist vastab Töökoha saamiseks tuleb CV koostamisega vaeva näha Gravitatsioonilained leiti üles Portfoolio täiendab CVd AK Peeter Langovitsi tagasivaade: psühhiaatriahaigla suurpõleng (2) Margus Laidre: sõja paradoksid ja diplomaadi tõde (1) Nädala plaat. Soe plaat külmalt maalt 10 sündmust Eesti merendusajaloost Valitsuse sõbrapäev Kuumad kinnisvarauudised Lõputu vastlapäev Küsimused lollide klubile Vladimir Sazonov: Daesh ja usufanatismi ilmingud (5) Noor kaardivägi Aja auk. Beyonce ja mustad pantrid Peep Leppik: õpetamine teaduse ja moe vahel (13) Ryoji Ikeda universumi sisekaemus Arter Fantaasiale vahelduseks episoode päriselust Sildarud on konkurentidega võrreldes asjaarmastajad (6) Margit Härma: kaotatud ja leitud lähedus Henrik Hololei, täisverd eurooplane (2) Staarkirurg tõmbas kõik haneks Mees, kes otsustab hetkega Meelelahutus Koomiks Sudoku

Kuidas mõista Jaan Kaplinskit

4 min lugemist
Thomas Salumets «Kujuneda sunnita: mõtestades Jaan Kaplinskit» FOTO: Raamt

Olen aeg-ajalt kurtnud, et Eestil on oma suurmeestest-naistest nii vähe biograafiaid, et kogu kultuur mõjub kuidagi umbisikuliselt. Elataks nagu endiselt rahvaluule aegadel, kus kunagi keegi on laulnud, keegi on autor olnud, aga hiljem on saanud sellest kollektiivne  tekst. Ometi, kui võtta kas või «Eesti kirjanike leksikoni» annoteerivad kirjutised, siis võiks meil olla mitu riiulimeetrit elulugusid eesti enda loojatest ning osa neist mõjuks ilma autobiograafiliste fiktsioonidetagi (sest autobiograafilisi tekste siiski on) otsekui romaanid.

Tellijale Tellijale

Nüüd on 60ndate kirjanike põlvkonnast esimesena oma biograafia saanud ikooniline Jaan Kaplinski, kirjutajaks eesti päritolu Kanada kirjandusteadlane, Tartu Ülikooli audoktor Thomas Salumets. Miks ma ütlen «saanud»? Sest, nagu on kirjutanud Juri Lotman oma käsitluses «Õigus biograafiale», on vaja, «et biograafiat omava inimese ja biograafilise informatsiooni saaja (s.o biograafia lugeja) vahele ilmuks veel kolmas isik – see, kes biograafia kirja paneb.»

Salumetsa uurimus Kaplinskist ühendab isiku- ja loominguloolise lähenemise. See ühendus omakorda rajaneb kontseptuaalsel raamistikul, milleks on «sunnita kujunemine». Kaplinski isikuloos kasutatakse psühhograafilist või lausa psühhoanalüütilist meetodit. Salumets on saanud kasutada Jaan Kaplinski päevikuid, kirjaniku usalduslikku kirjavahetust abikaasa Tiia Toometiga, intiimseid intervjuusid. Kaplinski elu ja looming avaneb otsekui pihitoolis. Selline  avameelsus on eesti (auto)biograafilises kultuuris tavatu. Kuigi allikate kasutamise mastaapsus (27 lehekülge kasutatud kirjanduse loetelu!) ning nende analüütiline tõlgenduslikkus  annab raamatule täisakadeemilise dimensiooni, mõjub see samas autori lähikülgnevuse (millega kaasnevad oletused ja intensiivne mõistapüüdmine) tõttu kirjanikuga esseena või koguni  biograafilise romaanina. Oma lugemiskogemuse põhjal võin öelda, et läänes kirjutatud biograafiad paistavadki silma elavuse ja inimlikkusega. Nad mitte ainult ei anna teada, vaid ka valgustavad teadmisetaguseid, hämaruses varjuvaid või koguni maha vaikitud  eluseiku ning impulsse, millest omakorda toitub üks või teine motiiv, kujund või elamus autori loomingus. Niisugune on ka Salumetsa Kaplinski-uurimus.

12.02.2016 15.02.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto