Sisukord
Arvamus
Postimees
12.02.2016
Eesti Male Mälumäng Dilbert Horoskoop Tagakülg Palju õnne Eesti lühiuudised Esikülg 12. veebruar Tänavakraaklus on jõudnud parlamenti (2) IT-mehe suur suu tõi talle kriminaalasja kaela Tembeldati töökohal kapo nuhiks (10) Majandus Arvato lubab arendajatele tipp-palka Suurvallandamine Keilas: käis pauk ära ja oli vaikne (2) Majanduse lühiuudised Ettevõtjad: täna PKC, homme keegi järgmine (2) Välismaa Välismaa lühiuudised Gruusia välisminister: poliitilises mõttes on suhted Venemaaga endised NATO muudab inimkaubitsejate elu raskemaks (2) Tegevuskava Gruusiale ei paista Arvamus Veebikommentaarid Päeva karikatuur Andrus Karnau: haldusreformi poliitiline risk (2) Margus Kurm: Kenderi jutu kirjanduslikul väärtusel pole karistusõiguse seisukohast mingit tähendust (63) Olev Remsu: paavst ja patriarh kohtuvad. Mis on selle sündmuse tagamaad? (7) Aarne Mäe: ilma sadamata kaptenite küla (1) Juhtkiri: alati valus koondamine (1) Postimees 1927. aastal: õppelaenude piiramisest Kultuur Jaan Kaplinski: Inimene on osalt ikka saladus, ka iseendale (3) Arhitekt Veljo Kaasik- pöörde tekitaja (1) Suri legendaarne raamatuillustraator Siima Škop Ülo Vilimaa värskendas meie balletti Riigi kultuuri-, spordi- ja teaduspreemia laureaadid Sport Spordi lühiuudised Norra hooldemees aitas Kalev Ermitsa MK-sarja etapil 19. kohale Korraldajate kiirustamine pani Sildaru kehva seisu Pärn: tean, et sellistes oludes saab sõita Miks toimuvad X-mängud Euroopas? Tarbija Mustamäel alustab tööd meelelahutuskeskus Katse: kas sõita Piiterisse bussi või rongiga Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: alati valus koondamine

2 min lugemist
FOTO: Urmas Nemvalts

Koondamine on alati valus. Isegi siis, kui töövõtja mõistab selle sammu paratamatust tööandjale. Isegi siis, kui tööturul valitsev pilt lubab eeldada, et suure tõenäosusega pole hirmu töötuks jääda. Kui koondamisteate saavad ühtäkki kümned ja sajad inimesed, tekib ka avalikkusel loogiline õigustatud küsimus: miks? Mis saab edasi? Sest inimene, kes ise töötab samas või samalaadses valdkonnas (aga võimalik, et üldse iga tööinimene) mõtleb: kui kindel on minu töökoht, minu homne päev?

Just need küsimused on päevakorral ka seoses Eesti ühe suurema eksportija, autotööstusele juhtmeköidiseid valmistava rahvusvahelise PKC Grupi otsusega sulgeda 2017. aasta märtsis Eestis tootmine ja koondada aasta jooksul 613 töötajat. Kindlasti mäletatakse seda ettevõtet veel ka punaselt vaibalt – 2012. aastal pälvis PKC Eesti ettevõtluse auhinna ja aasta välisinvestori tiitli.

PKC selgitab, miks hakatakse seni Eestis tehtud tööd nüüd tegema Leedu ja Venemaa tehastes: konkurentsis püsimiseks tuli otsida tootmisvõimalusi seal, kus on konkurentsivõimelisemad tootmiskulud ja paindlikumad tööjõuturu võimalused. Räägitakse ka tööjõumaksudest ja kõrgenenud aktsiisidest, aga peaasjalikult ikkagi sellest, et mujal tuleb töötajale palgapäeval vähem raha välja käia.

Keskmine palk kasvab Eestis juba kuuendat aastat ja prognooside järgi ka tänavu. Palgatõus iseenesest on positiivne ja loomulik, ent tootlikkuse kasvuta tuleb lagi ette. Me kaugeneme odava allhankega maast. See on üsna vana ja kulunud jutt, ent samas peegeldab pidevalt muutuva majanduskeskkonna tegelikkust.

Tööpuudus oli mullu 6,1 protsenti. Mitmed analüütikud märgivad, et sisuliselt tähendab see pigem tööjõupuudust. Töökäte nappust kinnitavad ka ettevõtjad. Kuid inimestele tähendab koondamisteade ikkagi pingelist aega ja muret – kas, kus ja kui kiiresti leitakse uus töökoht  ning esmalt peab inimene iseennast uuesti leidma. Töötukassa ning kohalikud omavalitsused on kinnitanud, et on valmis koondatuid seaduses ette nähtud moel toetama ning koostööd lubab pakkuda ka koondav ettevõte. Loodetavasti on need lahendused PKC töötajatele võimalikult kiired ja tõhusad.

Riigil on PKC suurkoondamise juures vaja analüüsida, milliseid samme tuleks astuda seoses silmanähtava muutusega majandusstruktuuris. Selge on see, et teaduses ja hariduses tuleb rohkem panustada kui ilusaid sõnu teha, aga see annab tulemuse pikas perspektiivis. Lühemas perspektiivis tuleks õppida hääleka enamuse kohati vähetähtsate probleemide asemel senisest tunduvalt enam märkama enamasti hääletut vähemust, meie ettevõtjaid. Võimalik, et sel juhul kuuleksime aeg-ajalt paratamatult valusate uudiste kõrval sagedamini ka helge sisuga sõnumeid uutest investeeringutest ja töökohtadest.

Seotud lood
11.02.2016 13.02.2016
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto