Sisukord
Arvamus
Postimees
13.02.2016
Eesti Mälumäng Horoskoop Male Palju õnne Dilbert Tagakülg Haid vahetasid elukohta Eesti lühiuudised Gravitatsioonilained leiti üles Leedu autovargad tõid mulkidele Chicago koju kätte (3) Politseioperatsiooni keskmesse sattunud talumees: tunne on enneolematu ERM andis Pariisi arhitektidele tiivad «Eesti laulu» esimene poolfinaal täna õhtul Autovargaid ajab siia pagulaskriis Majandus Juhi must päev Eestit enim mõjutanud inimene (1) Välismaa Välismaa lühiuudised Võidukas üksik sotsialist Sisseränne turgutab Rootsi majandust (3) Süürias küpseb järgmine sõda (5) Eesti kaitseväelased võivad naasta Iraaki Arvamus Päeva karikatuur Margus Laidre: sõja paradoksid ja diplomaadi tõde (1) Võidukas üksik sotsialist Juhi must päev Eestit enim mõjutanud inimene (1) Kõige kiuste ikka tipus (1) Juhtkiri: selge sõnum kurjategijatele Juhan Mellik: Ameerika otsib mässumeelset Postimees 1992. aastal: toiduabi kaudu Ukraina armeesse Ene Pajula veste: kas palgalõhe ikka on sugudega seotud, küsib mammi (11) Peep Leppik: õpetamine teaduse ja moe vahel (13) Kultuur Nädala plaat. Soe plaat külmalt maalt Luulehetk – hetk luules Kosutav krimka Kirunalt Enne ja pärast torne «Deadpool» pakub sõbrapäevaks sõgedat meelelahutust Aja auk. Beyonce ja mustad pantrid Kilisev-kolisev, lõhnav-lehkav revolutsioonide häll (1) Kuidas mõista Jaan Kaplinskit Ryoji Ikeda universumi sisekaemus Sport Spordi lühiuudised Kõige kiuste ikka tipus (1) Ukraina kuulsus lihvib Tartus olümpiakavasid Postimees MM-rallil: lumesadu hoiab Tänakut Rootsis tippkonkurentsis Nõlvak ja Tiisaar teevad uuel alal avastardi Iraanis Dopinguga hädas Keenia sai olümpia eel kaks kuud armuaega Tarbija Jurist vastab Töökoha saamiseks tuleb CV koostamisega vaeva näha Gravitatsioonilained leiti üles Portfoolio täiendab CVd AK Peeter Langovitsi tagasivaade: psühhiaatriahaigla suurpõleng (2) Margus Laidre: sõja paradoksid ja diplomaadi tõde (1) Nädala plaat. Soe plaat külmalt maalt 10 sündmust Eesti merendusajaloost Valitsuse sõbrapäev Kuumad kinnisvarauudised Lõputu vastlapäev Küsimused lollide klubile Vladimir Sazonov: Daesh ja usufanatismi ilmingud (5) Noor kaardivägi Aja auk. Beyonce ja mustad pantrid Peep Leppik: õpetamine teaduse ja moe vahel (13) Ryoji Ikeda universumi sisekaemus Arter Fantaasiale vahelduseks episoode päriselust Sildarud on konkurentidega võrreldes asjaarmastajad (6) Margit Härma: kaotatud ja leitud lähedus Henrik Hololei, täisverd eurooplane (2) Staarkirurg tõmbas kõik haneks Mees, kes otsustab hetkega Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhan Mellik: Ameerika otsib mässumeelset

2 min lugemist
Juhan Mellik FOTO: Jaanus Lensment / Postimees

Kui Ameerika Ühendriikide vabariiklasest senaator John McCain mullu augustis Eestit väisas ja Tallinna lennujaamas põgusa pressikonverentsi andis, avanes siinkirjutajal võimalus esitada talle kiuslik küsimus. Kas usub McCain, et pidurdamatu suuvärgi poolest tuntud miljardär Donald Trump saab tõepoolest tema erakonna presidendikandidaadiks?

Toosama Trump, kes alles äsja oli Vietnamis teeninud McCaini pilganud sõjavangi langemise pärast?

«Ei,» teatas silmanähtavalt häiritud ilmega senaator lakooniliselt. «Olen selles kindel.»

McCaini saatjad ei suutnud varjata suunurkadesse kerkivat muiet.

Ligi pool aastat hiljem on valimisralli Suure Lombi taga täies hoos ja võiks öelda: vara on muiata. Ehkki Trump jäi pärast avapauku Iowa osariigi rahvakoosolekutel ootamatult teiseks, tegi ta äsja New Hampshire’i eelvalimistel puhta vuugi. Nagu tegi ka Iowas endisele esileedile Hillary Clintonile ülinapilt alla jäänud demokraat Bernie Sanders. Ta on teine üllataja, kes pole suu peale kukkunud ega karda tarvitada teravaid sõnu  – ehkki mõnevõrra teistsuguse rakursiga, kui seda teeb Trump.

Euroopas heietatakse juba mõnda aega poliitilise võimu kriisist: kuidas eliit pole enam mingi eliit ega saa enam oma ülesannetega hakkama. Rahvastik vananeb, migrandid sigivad nagu küülikud, majandus kidub ja lurjustest riigijuhid ei tee midagi… kuhu me küll niimoodi jõuame?

Tundub, et ka paljud ameeriklased ihalevad midagi või kedagi… teistsugust. Kaugeltki mitte uut Clintonit või Bushi, kelle pelgad nimedki ajavad haigutama. Vaid kedagi, kelles oleks kirge, särtsu ja minekut. Kes kõneleks lihtsa inimese keeles.

Trumpil, teadagi, jagub neid omadusi ohtralt. Kuid omal vasakpoolsemal ja nüansirikkamal moel on mässaja ka Sanders. Ta süüdistab võimukoridoride asukaid selles, et nonde positsioon põhineb vaid mammonal – täpsemalt rahal, mille on annetanud mõjuvõimsad sponsorid ja huvigrupid. Ning kes pole seetõttu oma otsustes sugugi vabad seisma keskmise ameeriklase eest, vaid on igavesti nendesamade suurtoetajate lõa otsas. «Ameerika demokraatia ei seisne miljardärides, kes suudavad osta ära kandidaate ja valimisi,» on Sanders kuulutanud.

Iroonilisel kombel peitub siin Trumpi enda trump: nagu ta on korduvalt reklaaminud, on tema jõukus ainult eelis. Kuna miljardär on niigi pururikas, ei sõltu ta mitte annetajate suvast, vaid võib rääkida otse südamest. Näiteks sellest, kuidas ta ehitaks Mehhiko piirile müüri. Või keelaks moslemitel riiki tulla.

Trump ja Sanders kuuluvad sama skaala eri äärtesse. Nad on kandidaadid, kes ei karda oma mõtteid ausalt välja ütelda. Kellel on valijate silmis oma nägemus asjadest – ükskõik kui absurdne see ka ei tunduks.

Clintonit, Bushi ja kompaniid ootab pikk aasta.

Seotud lood
12.02.2016 15.02.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto