Sisukord
Eesti
Postimees
13.02.2016
Eesti Mälumäng Horoskoop Male Palju õnne Dilbert Tagakülg Haid vahetasid elukohta Eesti lühiuudised Gravitatsioonilained leiti üles Leedu autovargad tõid mulkidele Chicago koju kätte (3) Politseioperatsiooni keskmesse sattunud talumees: tunne on enneolematu ERM andis Pariisi arhitektidele tiivad «Eesti laulu» esimene poolfinaal täna õhtul Autovargaid ajab siia pagulaskriis Majandus Juhi must päev Eestit enim mõjutanud inimene (1) Välismaa Välismaa lühiuudised Võidukas üksik sotsialist Sisseränne turgutab Rootsi majandust (3) Süürias küpseb järgmine sõda (5) Eesti kaitseväelased võivad naasta Iraaki Arvamus Päeva karikatuur Margus Laidre: sõja paradoksid ja diplomaadi tõde (1) Võidukas üksik sotsialist Juhi must päev Eestit enim mõjutanud inimene (1) Kõige kiuste ikka tipus (1) Juhtkiri: selge sõnum kurjategijatele Juhan Mellik: Ameerika otsib mässumeelset Postimees 1992. aastal: toiduabi kaudu Ukraina armeesse Ene Pajula veste: kas palgalõhe ikka on sugudega seotud, küsib mammi (11) Peep Leppik: õpetamine teaduse ja moe vahel (13) Kultuur Nädala plaat. Soe plaat külmalt maalt Luulehetk – hetk luules Kosutav krimka Kirunalt Enne ja pärast torne «Deadpool» pakub sõbrapäevaks sõgedat meelelahutust Aja auk. Beyonce ja mustad pantrid Kilisev-kolisev, lõhnav-lehkav revolutsioonide häll (1) Kuidas mõista Jaan Kaplinskit Ryoji Ikeda universumi sisekaemus Sport Spordi lühiuudised Kõige kiuste ikka tipus (1) Ukraina kuulsus lihvib Tartus olümpiakavasid Postimees MM-rallil: lumesadu hoiab Tänakut Rootsis tippkonkurentsis Nõlvak ja Tiisaar teevad uuel alal avastardi Iraanis Dopinguga hädas Keenia sai olümpia eel kaks kuud armuaega Tarbija Jurist vastab Töökoha saamiseks tuleb CV koostamisega vaeva näha Gravitatsioonilained leiti üles Portfoolio täiendab CVd AK Peeter Langovitsi tagasivaade: psühhiaatriahaigla suurpõleng (2) Margus Laidre: sõja paradoksid ja diplomaadi tõde (1) Nädala plaat. Soe plaat külmalt maalt 10 sündmust Eesti merendusajaloost Valitsuse sõbrapäev Kuumad kinnisvarauudised Lõputu vastlapäev Küsimused lollide klubile Vladimir Sazonov: Daesh ja usufanatismi ilmingud (5) Noor kaardivägi Aja auk. Beyonce ja mustad pantrid Peep Leppik: õpetamine teaduse ja moe vahel (13) Ryoji Ikeda universumi sisekaemus Arter Fantaasiale vahelduseks episoode päriselust Sildarud on konkurentidega võrreldes asjaarmastajad (6) Margit Härma: kaotatud ja leitud lähedus Henrik Hololei, täisverd eurooplane (2) Staarkirurg tõmbas kõik haneks Mees, kes otsustab hetkega Meelelahutus Koomiks Sudoku

ERM andis Pariisi arhitektidele tiivad

2 min lugemist

Septembris avatavas uues Eesti Rahva Muusemis on juba soe ja puhas – üks hoone kolmest arhitektist Lina Ghotmeh tegi neljapäeval hoones valitud külalistele tutvumiskäigu ja kinnitas, et see töö andis tiivad Pariisi arhitektuuribüroole Dorell, Ghotmeh, Tane.

Kui sageli te praegu Eestis käite?

Hoone ehitamise ajal käin kord kuu-poolteise järel. Projekteerimise ja muu eelneva arendustöö päevil sai siin oldud iga nädala-kahe järel.

Praegu on hoone väliselt vägagi muljetavaldav, aga kui te 2006. aastal ERMi arhitektuurikonkursi võitsite, siis kostis teie projekti kohta omajagu kriitikat. Kuidas te sellele tagasi vaatate?

Lõppkokkuvõttes tuli projektile kasuks, et inimesed kõnelesid hoonest ja arutlesid, mis peaks olema sellise hoone rahvuslik identiteet. Olen väga põnevil, mismoodi kriitikud maja nüüd vastu võtavad. Eks see projekt võis alul tõepoolest inimesi pelutada, aga tahaksingi näha, kuidas näevad needsamad kritiseerijad seda hoonet kooskõlas ümbritseva keskkonnaga.

Mis te ikkagi arvate omaaegsetest ütlustest, et see hoone pole piisavalt eestilik ning ajab taga modernsust, unustades rahvusliku?

See on minu arvates vägagi eestilik projekt, sest sellisel kujul ei saaks see sündida kusagil mujal, sellel poleks lihtsalt mõtet. See on vägagi seotud asukohaga, ka interjöör on tehtud kohalikest materjalidest ja siinsete meistrite poolt. Isegi fassaadiklaasil olevad mustrid on võetud rahvariietelt. 

Tõenäoliselt pidite omajagu vaeva nägema, et mõista, milline on Eesti ja eestluse essents.

Jah, lõpuks hakkas osa minust juba olema üsnagi eestlane. Olen kümme aastat avastanud eestlaste kultuuri ja käinud siin sedavõrd palju, et see on mul juba nagu teine rahvus. 

Mil määral sarnaneb algne projekt lõpptulemusega?

Ma arvan, et projekti algne olemus on säilinud. Säilinud on avatus ja kokkusulavus ümbritseva maastiku ja loodusega. Siseruumide paigutuses on omajagu muutunud. Projekt tuleb siiski kohandada nendele inimestele, kes majas tööle hakkavad. Algul puudus meil ju ERMi töötajatega dialoog ning sestap muutsime mõndagi hiljem, pärast konkursi võitu. Ma arvan, et lõppkokkuvõttes ei saagi rääkida niivõrd projekti muutumisest kui täiustumisest. 

ERMi projekteerimine tõi teie büroole ka omajagu rahvusvahelist tähelepanu.

Pärast konkursi võitu tuli rahvusvaheliselt meedialt palju tähelepanu. Huvi pakkus ka asjaolu, et nii noored arhitektid said teha sedavõrd suure projekti. Üllatuti ka selle üle, et Eesti ehitab selliseid suuri hooneid ja korraldab sääraseid arhitektuurikonkursse. Välismaal on nüüd küllalt neid, kes soovivad tulla Eestit ja seda muuseumi avamise järel vaatama. 

Kas tööd tuli ka tublisti juurde?

Võitsime ERMi arhitektuurikonkursi 2006. aastal, aga juba 2007. aastal tuli arhitektuuriauhind ka Prantsuse kultuuriministeeriumilt. 2010. aastal nimetati meid erialaajakirjas Euroopa kümne kõige visionäärsema arhitekti hulka. Võitsime ka suure Renault’ autosalongi projekteerimise konkursi. Alles äsja võitsime konkursi «Avastades Pariisi», mis keskendub innovatsioonile. Niisiis andis ERM kindlasti kirge arhitektuuriga jätkamiseks. 

Kas ERM on seni teie suurim ettevõtmine või on mujal maailmas käsil juba võimsamaid projekte?

Seni on see meie suurim muuseum. Abu Dhabis on küll käsil hoone, mis on siiski pisut väiksem kui ERM. Ausalt öeldes ei suudakski praegu ette võtta veel üht ERMiga võrreldavat tööd.

Seotud lood
12.02.2016 15.02.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto