Sisukord
Arvamus
Tänane leht
15.02.2016
Eesti Uus plaan: parlamendikomisjonide tulevaste istungite salvestised hävitatakse (9) Male Tallinna Linnateater tähistas 50. sünnipäeva Palju õnne Mälumäng Horoskoop Dilbert Tagakülg 30 reisijaga buss sõitis Halinga vallas külili Eesti seadustab Uberi ja Taxify sõidujagajad (1) Läänemaa kaalub ühinemist üheks omavalitsuseks Täitus teletegijate õudusunenägu Esimesse klassi astujad tegid Tallinnas koolikatseid Kohus teeb Savisaare reklaamiraha hüvitamise osas otsuse Keskerakond näeb koostöös Putini parteiga võimalikku tulu Eesti lühiuudised Majandus Eesti seadustab Uberi ja Taxify sõidujagajad (1) Toote arendamine maksis Eesti esimesele 3D-printeri tootjale elu (2) Hilton loob noortele mõeldud hotellibrändi Välismaa Foto: briti ansambel sõitis Rootsis sillalt alla Ameerikas algas lahing kohtuvõimu nimel (1) Välismaa lühiuudised Moskva aktsioonikunstnikud elavad vangla ja vabaduse piiril Arvamus Marko Suurmägi: päev enne sõda (8) Jaanus Piirsalu: üks hea idee Venemaalt (1) Juhtkiri: Lähis-Ida «püssirohutünn» (1) Postimees 1892. aastal: õnnetu armastus Indrek Allmann: sulgeme Tallinna lennujaama?! (33) Taavi Veskimägi: päev, mil algas kevad (2) Kultuur Ajavaim plakatis: sõnum kunstniku noorusajast Valus, vaimukas, vallatu! Täitus teletegijate õudusunenägu Sport Hokikoondis harjus kiirema tempoga ja sai raske tööga soovitud võidu Kalev alistas napilt tabeli viimase Spordi lühiuudised Eestile Rio olümpiaks korraga neli medalilootust juurde Tänak: küllap saame ükskord ka tiitli peale sõita Ookeani taga uuele tasemele jõudnud Ermits: sain aru, et pole mõtet tiirus jokutada Kas norralased teavad midagi Sildarudest rohkem? Lasnamäe rekordisajus koguti enesekindlust (1) Tarbija Poetšekid võivad kätkeda endas ohtu tervisele (3) Valdav osa kaupmehi kassatšekkide mürgisust ei jälgi AK Ajavaim plakatis: sõnum kunstniku noorusajast Tartu Elektrikatkestused tekitavad küsimusi (1) Uus tippkeskus koondab uurijaid folkloristidest arvutilingvistideni Arg hulgus keeldub võileivast ja kotletist Tšehhi noored tegid õppepraktika Tartus Kirglikult algebrast ehk Klassika tagasitulek Meelelahutus Koomiks Sudoku

Indrek Allmann: sulgeme Tallinna lennujaama?!

4 min lugemist
FOTO: Futudesign

Tunnel Tallinna ja Helsingi vahel muutuks aknaks Euroopasse mõlema riigi jaoks, kirjutab arhitektide liidu esimees Indrek Allmann.

Tellijale Tellijale

Kas keegi tunneb kedagi, kes teab kedagi, kes oskaks põhjendada, milleks on meile vaja Rail Balticut? Hoolimata kulunud ajast ja tehtud tööst on avalikus diskussioonis endiselt raske leida vastust küsimusele, miks on vaja tõmmata läbi Eesti joon, mis jagab riigi justkui kaheks pooleks...

Mistahes projekti õnnestumise aluseks on selge lähteülesanne. Lähteülesanne on see dokument, millega mõõdetakse tulemuse õnnestumist või ebaõnnestumist. Lähteülesandel lasub vastutus, sest lisaks oleviku probleemidega tegelemisele peab see arvestama ka minevikuga ja olema tulevikus jätkusuutlik. Lähteülesanne peab olema mõistev kultuuriliste ja keskkonnakaitseliste eesmärkide suhtes. Lähteülesanne peab vastama küsimusele, kellele?

Uurides veebis paiknevat Rail Balticu infolehte, siis sellest lähteülesande kohta palju ei selgu. Rõhutud on reisijate liikumisele Tallinna–Riia lõigul ning kiirusele selle juures. Hägusam jutt kaubaveost ja turismi arengust ei mõju ülemäära veenvalt. Kellele ja miks siis ikkagi on seda kõike vaja?

Kõige ilmsem ja tõenäosem vastus tundub olevat – sest me saame midagi! See on: euroraha, ajalooline võimalus, traditsioon, alternatiivne liikumisviis jne. Need mõtted mõjuvad ladusalt, aga jätavad vastuseta peamise küsimuse, kes lõppkokkuvõttes seda kõike üleval hoiab, ehk mis on Rail Balticu peamine rakendus?

On avalik saladus, et praegu olemasoleva raudteevõrgu kasutuskulud katab peamiselt idasuunaline kaubavedu. Reisiliikluse osa kulude katmisel on väike. Mitmed transiidiäriga tegelevad inimesed on aga väitnud, et põhja-lõunasuunalist transiiti meil ei eksisteeri ega hakkagi eksisteerima. See on toimunud ja toimub laevadel, mis on kõige odavam transpordivahend. Seega, sealt raha ei saa. Samas ei ole kuigi tõenäone ka see, et järjest kahanev ja ebastabiilne transiit ida-suunal on pikaajaliselt võimeline üleval hoidma kiiret ja mõnusat reisijate liiklust Euroopasse.

* Venelaste asemele tulevad soomlased

Mida me raudteel siis transpordime? Julgen arvata, et varem või hiljem tõstatub taas fosforiidi kaevandamise teema. See on nagu tuli tuha all. Pole parata, omame Euroopa mõistes tohutult üht väärtuslikku maavara, mida pikisilmi oodatakse nii põllumajanduses kui ka keemiatööstuses. Mõttekonstruktsioon tundub intellektuaalselt ahvatlev, kuid jätkuvalt on tegu tundliku teemaga. Ka raudteevõrgustiku militaarkasutust ei saa praeguses ärevas maailmas unustada, kuid tasuvusest selles kontekstis kõneleda ei saa.

Ligi sada aastat on eksisteerinud visioon Tallinna ja Helsingit ühendavast sillast või tunnelist. Mõte püsiühendusest, mis avab Soome Euroopale, on siiani tundunud ahvatlev eelkõige lahe põhjakalda asukaile.

Peamiselt on räägitud tasuvast ärist – kaubaveost. Soomlaste jaoks on raudtee eelis praegu kasutusel oleva meretranspordi ees ilmselge. Peamiselt tuleneb see aja- ja rahakulukate ümberlaadimiste vähenemisest. Näiteks ei peaks Soomes toodetud masinaid enam laadima rongile, sõidutama sadamasse, laadima laevadele, sõidutama teise sadamasse, kus taas toimub ümberlaadimine raudteele või autotranspordile. Kuid kas tõesti rajame seda teed vaid Soome kauba vedamiseks?

Meie võit Soome kaupade veost oleks ilmselgelt läbi transiiditasude Rail Balticu kasutuskulude katmine. Ilmselt just sellest perspektiivist lähtuvalt on poliitikud viimaks hakanud tegutsema ka siinpool lahte. Tunneli rajamiseks on Viimsi kandis maad reserveeritud. Lokaalne kaubaterminal on planeeritud Muugale. Kuid Talsinki tunnelil on potentsiaali tuua meie jaoks kaasa midagi veelgi suuremat.

13.02.2016 16.02.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto