Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Ameerikas algas lahing kohtuvõimu nimel

Äsjalahkunud Ameerika Ühendriikide Ülemkohtu liige, veendunud konservatiiv Antonio Scalia. FOTO: Reuters/ScanPix

Ameerika Ühendriikide Ülemkohtu staažika konservatiivist kohtuniku Antonin Scalia surm pingestab poliitilist olukorda presidendivalimiste vaimus elavas suurriigis veelgi.

«Peaaegu 30 aastat oli kohtunik Scalia kohtunikepingil fenomen, kes oli suurem kui elu ise,» kõneles oma järelehüüdes laupäeval 79-aastaselt surnud Scaliale president Barack Obama.

President nimetas une pealt lahkunud õigusemõistjat ühtlasi erakordseks kohtualaseks mõtlejaks, kuigi läbi ja lõhki konservatiivina tuntud Scalia vaated olid Obama omadele pea risti vastupidised. Scalia oli üks neist, kelle abiga suutis ülemkohus tõmmata pidurit mitmele Valgest Majast pärit eelnõule, näiteks kliimamuutuste ja migratsiooni küsimustes. Samuti seisis Scalia järjepidevalt abordi, geiõiguste ning püüete vastu lahutada riiki kirikust. 2000. aasta presidendivalimiste ajal oli ta üks neist, kes andis kohtuvaidluses George W. Bushi ja Al Gore’i vahel võidu esimesele. «Saage sellest üle,» olevat kõlanud Fox Newsi andmeil Scalia kommentaar alati, kui teema hiljem õhku tõusis.

Oma surmaga lõi Scalia segi kaardid riigi kohtuvõimu peentasakaalus ja tekitas olukorra, mida New York Times nimetab ideoloogiliste huvigruppide toidetud titaanlikuks jõukatsumiseks. Ühendriikide ülemkohus koosneb üheksast liikmest, kelle nimetab ametisse president, kuid kes peavad seejärel saama ka senati heakskiidu. Kui sajakohalises esinduskojas 54 saadikuga ülevõimu omavad vabariiklased hoiavad ühte, saavad nad aga Obama esitatud kandidaadi läbi kukutada.

Enne Scalia lahkumist oli konservatiividest kohtunikel ülemkohtus napp enamus: viis inimest nelja vastu. Et aga riigijuht – veel kuni järgmise aasta hakuni demokraat Barack Obama – valib järeltulija iseendaga sarnaseid vaateid jagavate kandidaatide seast, võib mõista vabariikliku erakonna püüdlusi ametisse määramist kuni järgmise presidendini edasi lükata. Analüütikute hinnangul võib võitlus mõjuka positsiooni nimel kujuneda peaaegu sama kirglikuks kui presidendiheitlus ise.

«Senati vabariiklased on teatud konservatiivide poolt tohutu surve all teha kõik endast olenev, et lükata asendaja ametisse nimetamist edasi, kuni uue aasta 20. jaanuaril annab uus president vande,» sedastab BBC analüütik Anthony Zurcher. Et hoida ära Obamale ja liberaalsele blokile meelepärast kohtunikku, ähvardab rahvaesinduse konservatiivne tiib kasutada venitamistaktikat. Lootusega, et kui uuel aastal valitakse ametisse vabariiklasest president, laheneb olukord iseenesest. «Ameerika rahval peaks olema hääleõigus oma järgmise ülemkohtu kohtuniku valikul,» tsiteerib New York Times vabariiklasest Kentucky senaatorit Mitch McConnelli. «Seega ei tohiks ametikohta täita enne, kui meil on uus president.»

Obama on omalt poolt lubanud, et ta plaanib täita oma kohust põhiseadusliku vastutuse täitmisel ja järeltulija nomineerimisel õigeaegselt, kirjutab Fox News. Sellega oleks ta esimene president pärast Ronald Reaganit, kes on oma ameti jooksul määranud kohale kolm kohtunikku.

Sama on andnud mõista ka teised demokraadid: oleks ennekuulmatu hoida niivõrd kõrget ametikohta aasta aega vabana. Viimati juhtus nii aastal 1969, mil senat lükkas tagasi kaks president Nixoni esitatud kandidaati.

Ülemkohtu ees seisab tänavu hulgaliselt laialdast kõlapinda leidnud teemasid nagu abordiõigus ja immigratsioon, kirjutab CNN. Kuna Scaliat õigusemõistjate seas enam pole, võib mitu neist lõppeda patiseisuga: neli häält nelja vastu. Sellisel juhul jääks kehtima alama astme kohtuotsus, ilma et sünniks ülemkohtu pretsedent. Eelmisel korral tekkis selline olukord kuue aasta eest.  

Oodatakse, et nii vabariiklased kui ka demokraadid üritavad olukorda oma presidendikampaanias ära kasutada. Esimesed rõhutaksid vajadust takistada Obamat kohtu kaudu oma liberaalset programmi läbi surumast. Viimased hirmutaksid valijaid sellega, mis saab kohtust siis, kui võimule tuleb vabariiklane.

Ühelegi potentsiaalsele kandidaadile pole Obama veel vihjanud. 

«Peaaegu 30 aastat oli kohtunik Scalia kohtunikepingil fenomen, kes oli suurem kui elu ise,» kõneles oma järelehüüdes laupäeval 79-aastaselt surnud Scaliale president Barack Obama. President nimetas une pealt lahkunud õigusemõistjat ühtlasi erakordseks kohtualaseks mõtlejaks, kuigi läbi ja lõhki konservatiivina tuntud Scalia vaated olid Obama omadele pea risti vastupidised. Scalia oli üks neist, kelle abiga suutis ülemkohus tõmmata pidurit mitmele Valgest Majast pärit eelnõule, näiteks kliimamuutuste ja migratsiooni küsimustes. Samuti seisis Scalia järjepidevalt abordi, geiõiguste ning püüete vastu lahutada riiki kirikust. 2000. aasta presidendivalimiste ajal oli ta üks neist, kes andis kohtuvaidluses George W. Bushi ja Al Gore’i vahel võidu esimesele. «Saage sellest üle,» olevat kõlanud Fox Newsi andmeil Scalia kommentaar alati, kui teema hiljem õhku tõusis.

13.02.2016 16.02.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto